Otse põhisisu juurde

Samblikud Järvemuuseumis

Õppeprogrammil "Samblikud" käisid 14. oktoobril 5. ja 6. klass. Programmi eesmärk on anda ülevaade samblike olemusest, ehitusest ja bioloogiast. Õpilased saavad teada milline liitorganism samblik on ja mis eristab samblikke sammaltaimedest. Räägitakse samblikest kui õhu puhtuse indikaatoritest ja hinnatakse ümbruse õhu puhtust. Õpilased õpivad tundma ja eristama kõige enam levinud samblikuliike. Programmi eesmärgiks on suunata õpilasi tundma huvi loodusteaduste õppimise vastu ning väärtustada elus- ja eluta looduse mitmekesisust ning säästvat eluviisi.

Mida õpilased õppekäigul õppisid ja uut teada said?

  • Ma õppisin seda, et sammalde ja samblike järgi saab otsustada õhku nt saab sammalte järgi teada kas õhk on saastunud või mitte
  • Et samblikuga saab teed ehitada ja ravida haavasi
  • Ma nägin valget laiku puu peal, mille nimi oli koori samblik
  • Et on erinevat sorti samblikke
  • Et sammaldest saab teha lõhnaõli
  • Õppisin seda, et samblikud ja samblad paljunevad kolme erineva moodusega.
  • Samblikud ei ole rohelised. Samblikud kasvavad aeglaselt (0,5 cm aastas). Samblikud on seene ja vetika kooselu. Enamus samblike kasvavad puudel. Samblikud on tundra põhjapõtrade põhiliseks toiduks.
  • Et samblik ja sammal on erinevad asjad.
Mis õppekäigu juures meeldis?
  • Kalad, sest kalad on väga huvitavad. Neid oli väga palju ja neid oli väga väga tore jälgida
  • Ülesanded - need olid ägedad ja huvitavad
  • Kalad, sest kalad olid suured ja ägedad
  • Et tegime väljas ülesandeid samblike kohta
  • Suured kalad, sest need on lahedad
  • Samblaait, sest et samblaliike on hästi palju.
  • Me saime palju kalu vaadata ja see oli vinge, sest ma olin ainult 6 nendest näinud.
Mis õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Et nägin mitut ämblikku.
  • Kõik meeldis.
  • Tunnikontroll ja loeng. Loeng võiks lühemalt olla.
  • Õues pidi palju edasi-tagasi kõndima, oleks võinud ühe koha peal olla.
  • Õppekäik oli väga lühike, et äkki võiks olla natuke pikem.
  • Oleks tahtnud tiimis kolmekesi olla kui me õues olime.
Õpilastega käisid kaasa õp. R. Nuuma ja õp. E. Otsing.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka

Eesti vabadusvõitluste ajalooga tutvumas Valga Militaarmuuseumis

Kevadel 2021 (8. juunil) käis 7. klass Valga Militaarmuuseumis, kus räägiti kireva ekspositsiooni taustal eestlaste vabadusvõitlustest. Muuseumi väljapanek koosnes autentsetest esemetest vastavatest ajajärkudest ning ka teatraalsetest nö. lavakujundustest, kus oli loodud nt. sõjasituatsioon. Sedasi nähtuna on võimalik üsna hästi ette kujutada, kui hirmus asi võib sõda tegelikult olla.  Enne sõjmängu oli veel ettenähtud "helikopterisõit". Ronisime helikopterisse ning seejärel algas kõrvulukustav müra - kopter tõusis õhku, akendest jooksis videona kujuteldav vaade, kui kopter Valga kohal tiirutab. Giidituurile järgnes hoogne sõjamäng õuealal. Õpilastele anti kätte laserrelvad, varustati atribuutikaga, mis laserkiiri registreeris, moodustati kaks võistkonda. Oli vaja vallutada üks post - seal asus nupp, mida vajutades selgus, kumb võistkond parajasti juhib. Sõjamängus selgus, kui oluline on strateegia :)