Otse põhisisu juurde

Põllumajandusmuuseum

18. novembril käisid 6. ja 8. klass Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis. Osaleti õppeprogrammil "Viljaterast leivani", kus õpiti tundma maaharimise, viljakoristuse ja leiva küpsetamisega seotud tegevusi ning tööriistu. Kirjeldati rukki elutsüklit külvist lõikuseni. Üheskoos tehti läbi leiva valmimiseks olulised etapid: peksti rukist kootidega ja tuulati vilja, jahvatati käsikiviga jahu, õpiti leivataigna tegemist. Lisaks räägiti leiva tervislikkusest ja leivaga seotud kommetest. Programmi alguses vormiti oma leivapätsike, tegime võimasinaga võid ja programmi lõppedes sõime ahjusooja rukkileiba omatehtud võiga. 

Lisaks eelpool mainitule said lapsed vist leivaprogrammile pealekauba lisaboonuseks ekskursiooni muuseumis, kus käidi laudas ja nähti kukkesid, küülikuid, kellele sai ka pai teha ning tutvuti vuttide ja hanedega. Õpilased viidi ka muuseumi sepikotta, kus äge sepp vormis jutu käigus valmis ühe konksu kingituseks õpetajale ja rõhutas pidevalt, kuidas sepatöö on ikka füüsika ja keemia. Ehk siis need õppeained on sepatööks väga olulised. 

Õppeprogramm toetab 6.klassi loodusõpetuse õppekava, kus õpitakse samuti teravilju ning seda, mida neist saab teha. Väga vahva oli näha, kuidas 8. klassi õpilane võttis peopessa neli teravilja tera (rukis, nisu, oder ja kaer) ning küsitles või lausa eksamineeris klassikaaslasi ja nooremaid õpilasi, kas nood ikka tunnevad need teraviljad ära. Lisaks jahvatasid lapsed jahu käsikiviga ning nö tampisid viljaterad jahuks, mida pärast sai peopesal võrrelda. 

6.klassi õpilaste tagasiside õppekäigule

Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid?
  • Sain teada, kuidas leiba teha
  • Kuidas leiba tehakse
  • Et on kasulik süüa vutimune, kuidas sepatöö käib
  • Sain teada, et leib on laual kõige tähtsam asi
  • Sain teada kuidas vanasti tehti jahu
  • Palju tööriistu ja masinaid sai näha, sain teada palju sepatööst
  • Sain ise proovida, kuidas tehti vanasti jahu ja sain ka teada, milline vili on kõige vanem ja see oli oder. Sain ka viljad paremini selgeks, tegelikult õppisin ma sealt palju uut ja põnevat
Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks!
  • Mulle meeldis kõige rohkem loomi vaadata, sest mul meeldivad loomad
  • Mulle meeldis kõik, sest et ma sain palju teada, mida vanasti tehti
  • Leiva tegemine, sest seda sai pärast süüa
  • Mulle meeldis kõige rohkem laudas käimine
  • Mulle meeldis kõige rohkem sepa juures käimine, sest olen seda tööd teinud
  • Meeldis, et sa ahjus tehtud leiba ja värsket võid süüa. Mulle meeldib ahjus tehtud leib
  • Ma arvan, et mulle meeldis kõige rohkem leiva- ja võitegu, sest ma ei olnud kunagi varem ise võid teinud ja mulle meeldib süüa teha. Aga tegelikult meeldis mulle seal kõik.
Mis sulle õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Kõik meeldis
  • Bussis läks süda pahaks
  • Mitte midagi ei olnud ebameeldivat
  • Oleksime võinud saada teha kõik koos ühe suure leiva
  • Ei olnudki asja, mis ei meeldinud, kõik oli väga tore
  • Pidime maske kandma

8.klassi õpilaste tagasiside õppekäigule

Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid?
  • Sain teada, kuidas ja millega rehi peksti
  • Sain teada, kuidas vanal ajal asju tehti ja asjad polnud nii lihtsad
  • Ma sain teada, kuidas leiba teha ning kuidas vanal ajal see leiva tegemine käis
  • Õppekäigul uuendasin teadmisi leiva tegemisekohta, tuletasin meelde põllumajaduse ajalugu ja õppisin vikatit pinnima
Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks!
  • Leiva tegemine, kuna see maitses hästi kokkuvõtteks
  • Mulle meeldis leiva ja või tegemine, sest kõik said teha midagi ja keegi ei jäänud välja, samas meeldisid ka teised asjad väga
  • Leiva tegemine ja selle söömine
  • Mulle meeldis kõige rohkem näha kuidas õigest vikatit pinnitakse, sest ma ei oskanud varem pinnida, aga oskan niita
Mis sulle õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Aega oleks võinud rohkem olla
  • Minu arust jäi 2h 30m natukene väheks, aga põhilise saime ikkagi ära näha. Õppekäigu juures ei olnud mitte midagi sellist, mis mulle ei oleks meeldinud































Õpilastega käisid kaasas õp Ü. Pihlapson ja M.-K. Toom (piltide autor). 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Matkasellid Arhitektuuribiennaalil

Kuna 9. klassi õpilased on väga tegusad õppekäikudel osalejad, siis jõudsid nad väikese ajavahega osaleda nii loodusõppeprogrammil Rõuges kui ka külastada Tallinnas Arhitektuuribiennaali.  Septembri lõpus käidi Rõuges MTÜ Looduskoolis õppeprogrammil "Matkasellid looduses". Selle programmi raames veedetakse päev looduses, kus õpitakse kohapeal kasutama looduslikke ressursse ja nende vajalikkust looduskeskkonnas iseseisvalt hakkama saamiseks. Õpitakse, kuidas iseseisvalt loodus hakkama saada ja ellu jääda, seejuures austades ümbritsevat looduskeskkonda. Õppeprogrammis õpitakse: kuidas puhastada joogivett, kuidas vältida eksimist, lõkke valmistamist eri meetoditel, kerge peavarju ehitamist, looduses toidu kätte saamine, alajahtumise vältimist ja looduses eksinu abistamist, abivahendite kasutamist ellujäämisel. Programm sisaldab palju praktilist õpet. Mis õpilastel sellest õppekäigust meelde jäi? Ülesanded olid hästi tehtud. Matk oli põnev, testisime erinevaid asju, käisime metsa...

Seened

Septembri alguses käisid 7. ja 8. klass Vitipalu metsades õppeprogrammil "Seened". Õpilased õppisid tundma erinevaid seeneliike ja nende tunnuseid, uuriti seente mitmekesisust ja kasvukohti ning seente mürgisust ja söödavust. Õpiti kasutama seenemäärajat. Õpilastega käisid kaasas õp Ene ja õp Risko (fotode autorid)

Eesti vabadusvõitluste ajalooga tutvumas Valga Militaarmuuseumis

Kevadel 2021 (8. juunil) käis 7. klass Valga Militaarmuuseumis, kus räägiti kireva ekspositsiooni taustal eestlaste vabadusvõitlustest. Muuseumi väljapanek koosnes autentsetest esemetest vastavatest ajajärkudest ning ka teatraalsetest nö. lavakujundustest, kus oli loodud nt. sõjasituatsioon. Sedasi nähtuna on võimalik üsna hästi ette kujutada, kui hirmus asi võib sõda tegelikult olla.  Enne sõjmängu oli veel ettenähtud "helikopterisõit". Ronisime helikopterisse ning seejärel algas kõrvulukustav müra - kopter tõusis õhku, akendest jooksis videona kujuteldav vaade, kui kopter Valga kohal tiirutab. Giidituurile järgnes hoogne sõjamäng õuealal. Õpilastele anti kätte laserrelvad, varustati atribuutikaga, mis laserkiiri registreeris, moodustati kaks võistkonda. Oli vaja vallutada üks post - seal asus nupp, mida vajutades selgus, kumb võistkond parajasti juhib. Sõjamängus selgus, kui oluline on strateegia :)