Rannu Kooli õpilaste õppekäigud

3. novembril käisid Rannu Kooli 1. ja 2. klassi õpilased ja õpetajad Eesti põllumajandusmuuseumis õppeprogrammil "Põllult potti!". Õpilased toimetasid järgemööda kolmes töötoas: 1) Sissejuhatus õppeklassis - taime elutsükkel. Selles töötoas õpiti taimede seemneid ära tundma, külvati seemneid topsi (said kaasa) ja vaadati kiirluubis taimede elutsükli videot. 2) Näitus "Avasta ja imesta" tutvustas eksponaatide laua abil eestlaste toitumisharjumusi läbi sajandite. Toimus arutelu taimse toidulaua suurusest ja vajalikkusest. Enne näituseruumi sisenemist sai tee peal tutvuda miniloomaaiaga. 3) Köögiviljade töötoas toimus juurviljade uurimine, ettevalmistamine ja maitsmine. Õpiti noa ja erinevate lõikeriistadega õigeid kasutamisvõtteid. Valmistati porgandiroose (porgandite "teritamine"). Programmi lõpus sai iga õpilane kaasa õpetliku raamatu ühe porganditüdruku seiklustest. Lapsed jäid nähtu ja kuulduga väga rahule. Õpilastega käisid kaasas õp Ü. Tensmann ja õp K

Septembrikuu viimased loodusõpetuse tunnid veetsid 3. klassi õpilased Võrtsjärve-äärses metsas, et uurida metsas kasvavaid taimi ning teha tutvust seentega. Õpetaja oli varustatud seenemääraja, väikeste plastämbrite, luupide ja töölehtedega. Määrasime juba tuttavaid taimi, uurisime seeni lähemalt luubiga, rääkisime söögi- ja mürgiseentest ning sellest, kuidas seeni korjata. Täitsime ka töölehe. Kõige põnevam oli võimalus ise seeni korjata. Leidsime hulga söögiseeni, mis kõik koju kandsime. Nautisime ilusat päikesepaistelist ilma ning võimalust õues õppida. Õp L. Sinisaar

 Kuna möödunud õppeaastal tundus "Kalade määramise ja lahkamise" programm Järvemuuseumis põnev olevat, siis oli võimalus 7. ja 8. klassil samuti sellest programmist osa saada.  Õppeprogrammi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti magevetes elavatest kalaliikidest ning õppida tundma kalade välis- ja siseehitust, leida seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel. Tutvutakse kalade süstemaatika ja evolutsiooniga. Määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil. Võrreldakse omavahel erinevaid kalaliike ja nende välisehitust. Mõõdetakse kalu, määratakse nende soomusevalem, soomuse ehituse tüüp, määratakse soomuste abil nende vanust. Tutvutakse kalade erinevate suutüüpidega seoses toitumistüübiga. Õpitakse praktilise tegevuse käigus selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripärad. Mida õppekäigul õppisid ja uut teada said? Et kalad ei ole väga taimetoitlased. Ma sain teada, et angerjatele on Võrtsjärv hea elukoht. Et kalal on küljejoon ja e

 Septembri alguses käis I kooliaste Järvemuuseumis õppeprogrammil "Kalad ja parvesõit Võrtsjärvel".  Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade Võrtsjärvest ja selles elavatest kaladest ja tutvuda Võrtsjärvega sellel parvetades. Lapsed saavad teada, kes on kalad ning mille poolest nad maismaaloomadest erinevad. Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Lapsed õpivad selgeks enamlevinud kalaliigid magevees. Parvega järvele sõites tutvuvad lapsed Võrtsjärve ja selle eripäradega, järve tekkeloo ja legendidega. Õpilastega käisid õppekäigul kaasas klassijuhatajad õp K. Ots, õp L. Sinisaar ja õp Ü. Tensmann (fotode autor).