Otse põhisisu juurde

Inimese füsioloogia uurimine Vapramäel

Veebruarikuu alguses osalesid 9. kl õpilased Vapramäe Loodusmajas "Inimese füsioloogia" õppeprogrammil. Programmi käigus uuriti rühmatöö raames, kuidas inimese keha töötab ehk kuidas reageerib koormusele, kuidas mõõta pulssi, kuidas mõõta vererõhku ja kuidas jõudu mõõta.

Õpilaste tagasiside õppeprogrammile

Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid?
  • mida suurem keha, seda aeglasemalt süda tuksub;
  • normaalse vererõhu näidu
  • kuidas aparaadiga pulssi mõõta
  • missuguste aparaatidega varem vererõhku mõõdeti ja kuidas; kuidas seda tänapäeval tehakse
  • sain teada, kuidas randmes jõudu mõõdetakse.
Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks!
  • väljas jooksmine - oli vaheldus tubastele tegevustele
  • mitmekesised praktilised ja vaheldusrikkad ülesanded
  • grupitöö - sest neid ei tee me eriti sageli
  • sain endast teada rohkem - kätes/sõrmedes olev jõud, kuidas seda edaspidi mõõta
  • söömine - tegi tuju paremaks
  • hea seltskond.
Kirjuta, millele sa õppekäigul vastust ei saanud, aga mida sooviksid teada?

Selliseid küsimusi ei olnud, aga kui oleks olnud, oleks neile kindlasti vastuse saanud, sest programmijuht oli abivalmis ja sõbralik.

Mis sulle õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • üldiselt meeldis kõik
  • õues jooksmine - rada oli libe ja lumine, selle asemel oleks võinud olla trenažöör
  • kõik oli hästi, aga mõni klassikaaslane tegi lõpus lolli nalja





Klassiga käis kaasas õp R. Sõrra (fotode autor). 




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja
Postita kommentaar
Lisateave

Talikalastuspäev Võrtsjärvel

Järvemuuseum pakkus meie koolile toreda võimaluse osaleda talikalastuspäeval. Huvilisi oli kahest klassist, 6. ja 9.kl.  14. jaanuaril läksimegi Järvemuuseumisse, kus kõigepealt räägiti kaladest üldiselt, millise eluviisiga nad on, milline on nende kehaehitus ja mis on kalade eripärad. Seejärel tutvustati meile muuseumi akvaariumites elavaid kalu. Oli väga palju uudistamist. Edasi jõudis kohale inimene, kes meid järvel pidi juhendama, tema pidas lühikese loengu sellest, millal tohib kalu püüda, milliseid kalu tohib ja milliseid ei tohi püüda, mis on alammõõt jne. Meie lapsed olid väga tublid ja suurte teadmistega.  Lõpuks oligi aeg end kõvasti riidesse toppida, sest väljas oli küll +1 kraad sooja, aga valitses väga tugev tuul. Külma tuult trotsides seadsime sammud järve poole ja hakkasime jää sisse auke puurima ning sööta õngekonksu otsa ajama. Jää oli vähemalt 20 cm paks. Järve peal oli vee ja lume segu, seega said jalad üpris ruttu märjaks. Õnneks tegi muuseumi juhataja enne järvele
Postita kommentaar
Lisateave

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka
Postita kommentaar
Lisateave