Otse põhisisu juurde

Tartu Tähetorn

3.-4. klass osalesid 4. oktoobril Tartu tähetorni õppeprogrammil "Päikesesüsteem", mis andis ülevaate kõigist kaheksast planeedist ja Päikesest endast. 
Kuna jõudsime Tartusse pisut varem, siis tegime väiksese jalutuskäigu Toomemäel.

Algul koguneti alumisse saali, kus oli näha Päikesesüsteemi mudel ning muud elektroonilised infotahvlid meie elukoha kohta. Seejärel andis programmi juhendaja lastele ülevaate kõikidest planeetidest. Edasi mindi muuseumi alumisele korrusele, kus meisterdati endale järjehoidja, kuhu tuli panna planeedid õiges järjestuses. 

4. klassi õpilaste tagasiside programmile on järgmine:
  • Me saime teada, et Merkuur näeb Kuu moodi välja
  • Üks pool Merkuurist on hästi kuum, teine aga külm
  • Merkuuri külmemal poolel on temperatuur umbes -180 kraadi
  • Saime planeetide kohta teada uusi teadmisi, näiteks nimetatakse seda piirkonda, kus planeedi heledam ja tumedam pool kokku saavad, Terminaatoriks
Õppekäigu juures meeldis õpilastele kõige enam see, et nad said meisterdada ja Päikesesüsteemi mudel. 
Mida oleks võinud parandada või mis ei meeldinud: loengusaal oli külm ja toolid kõvad ning ebamugavad. 

Õpilastega käisid kaasas klassijuhatajad õp. L. Sinisaar ja õp M.-K. Toom (fotode autor). 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Matkasellid Arhitektuuribiennaalil

Kuna 9. klassi õpilased on väga tegusad õppekäikudel osalejad, siis jõudsid nad väikese ajavahega osaleda nii loodusõppeprogrammil Rõuges kui ka külastada Tallinnas Arhitektuuribiennaali.  Septembri lõpus käidi Rõuges MTÜ Looduskoolis õppeprogrammil "Matkasellid looduses". Selle programmi raames veedetakse päev looduses, kus õpitakse kohapeal kasutama looduslikke ressursse ja nende vajalikkust looduskeskkonnas iseseisvalt hakkama saamiseks. Õpitakse, kuidas iseseisvalt loodus hakkama saada ja ellu jääda, seejuures austades ümbritsevat looduskeskkonda. Õppeprogrammis õpitakse: kuidas puhastada joogivett, kuidas vältida eksimist, lõkke valmistamist eri meetoditel, kerge peavarju ehitamist, looduses toidu kätte saamine, alajahtumise vältimist ja looduses eksinu abistamist, abivahendite kasutamist ellujäämisel. Programm sisaldab palju praktilist õpet. Mis õpilastel sellest õppekäigust meelde jäi? Ülesanded olid hästi tehtud. Matk oli põnev, testisime erinevaid asju, käisime metsa...
Postita kommentaar
Lisateave

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)
Postita kommentaar
Lisateave

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...
Postita kommentaar
Lisateave