Otse põhisisu juurde

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja. 

Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus. 

Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad. 

Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest karistus essee kirjutamine, miks see tegevus halb on või hoopiski ühiskondlikult kasuliku töö tegemine (lume lükkamine või lehtede riisumine vms). 

Õpilastel oli võimalik näha ka kohtusaali, kus istuvad süüalused, kus advokaadid, kus tunnistaja, kus kohtunik, kus prokurörid. Kohtusime ka kohtunikuga, kelle käest oli võimalik küsimusi küsida, mida ka mõned õpilased hoolega tegid. 


Õpilastega käisid kaasas klassijuhatajad K. Kallaste ja M.-K. Toom (fotode autor K. Kallaste ja Tartu kohtumaja).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Maanteemuuseum

9. juuni varahommikul vuras Rannu kooli buss I kooliastmega Varbusele maanteemuuseumi poole, et osaleda kooliaasta lõpetuseks KIK-i rahastatud programmis "Inimene, liiklus, transport". Saime ülevaate liikluse ja transpordi mõjust keskkonnale, täitsime praktilisi ülesandeid rühmatöös auto tehnilise passi järgi. Töötoas meisterdasime jalgratta kasutatud õhukummist käepaela. Eriti põnevad olid atraktsioonid, kus sai ise proovida ja katsetada. Erilist põnevust pakkus sõit kardiautodega. Kel taskuraha kaasas oli, tegi oste suveniiripoest.

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja