Otse põhisisu juurde

Matkasellid Arhitektuuribiennaalil

Kuna 9. klassi õpilased on väga tegusad õppekäikudel osalejad, siis jõudsid nad väikese ajavahega osaleda nii loodusõppeprogrammil Rõuges kui ka külastada Tallinnas Arhitektuuribiennaali. 

Septembri lõpus käidi Rõuges MTÜ Looduskoolis õppeprogrammil "Matkasellid looduses". Selle programmi raames veedetakse päev looduses, kus õpitakse kohapeal kasutama looduslikke ressursse ja nende vajalikkust looduskeskkonnas iseseisvalt hakkama saamiseks. Õpitakse, kuidas iseseisvalt loodus hakkama saada ja ellu jääda, seejuures austades ümbritsevat looduskeskkonda. Õppeprogrammis õpitakse: kuidas puhastada joogivett, kuidas vältida eksimist, lõkke valmistamist eri meetoditel, kerge peavarju ehitamist, looduses toidu kätte saamine, alajahtumise vältimist ja looduses eksinu abistamist, abivahendite kasutamist ellujäämisel. Programm sisaldab palju praktilist õpet.

Mis õpilastel sellest õppekäigust meelde jäi?

  • Ülesanded olid hästi tehtud.
  • Matk oli põnev, testisime erinevaid asju, käisime metsas. Midagi uut ei õppinud.
  • Mulle meeldis matka juures kõige rohkem onni ehitamine ja kõige huvitavam oli vee filtreerimine. Selliseid matku võiks veelgi olla. 
  • Õppekäik Rõugesse läks väga hästi. Õppisin kuidas looduses ellu jääda, selle alla läksid vee filtreerimine, toidu otsimine ja öömaja ehitamine. Õppisin, et vett saab ka looduslike vahenditega filtreerida. Oleksime  võinud kauem lõkke juures olla. Õppisin ilma tikkudeta tuld tegema. 
  • Metsas meeldis väga, oli värske õhk ja selliseid õppekäike  võiks rohkem olla. Sain teada, kuidas filtrit tehakse, õppisime erinevaid puuliike. Kõige rohkem meldis puuonni ehitamine. 
  • Matk oli huvitav, ma ei mäleta midagi, aga olime matkal liiga vähe aega. Oleksin tahtnud rohkem liikuda.
  • Sain teada, kuidas vett filtreerida, kuidas metsas süüa leida ja kuidas endale magamiskohta teha. Giid oli tore ja ta tegevused olid huvitavad. 

Oktoobri alguses külastati Tallinna Arhitektuuribiennaali. Tallinnas käidi rongiga. 
Tallinna Arhitektuuribiennaal on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. Tänavune üritus kandis nime „Söödav ehk Ainevahetuse arhitektuur“.
„Söödav“ tõstab esile pakilise vajaduse paigutada tootmine ümber linnade keskele ning taasleiutada uusi tarbimis- ja asustusmu­deleid. Sõnale “toit” lähenetakse nii sõna otseses mõttes kui ka metafooriliselt.

Üheksandike tagasiside Arhitektuuribiennaalist:
  • Tallinnas käisime muuseumis ja sõime. Pärast läksime Skyparki.
  • Mulle meeldis Tallinna väljasõit väga. Kulud läksid väga suureks, aga see oli eda väärt. Mulle  tundus muuseum väga huvitav ja Skypargis oli lõbus. 
  • Tallinnasse läksime rongiga Balti jaama ning sealt edasi sõitsime trammiga. Arhitektuurimuuseumis rääkisime Eesti ajaloost. Vaatasime näitust "Näitus", mis oli väga keerukas. Õppisin, et tehnoloogia järjest areneb ja jõuab rohkem kodudesse. 
  • Muuseum oli väga igav. Ülejäänud aeg oleks lõbus olnud, kui mul oleks parem olla olnud. Aga muidu oli täitsa tore.
  • Tallinna muuseumis õppisin rohkesti tuleviku kohta. Skypargis käis sain aru, et olen suureks kasvanud. 

Klassiga käis õppekäikudel kaasas õp. K. Kallaste (fotode autor).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

5. ja 6. klassi tegemised

 5. ja 6. klass on õppeaasta jooksul olnud väga tegusad. Nad on külastanud mitmeid huvitavaid paiku.  Paide Ajakeskus Wittenstein ja seikluspark (7. oktoober 2022) Ajakeskuse esimesel korrusel räägiti ja näidati filmi muinasajast. Teisel korrusel oli ,,rüütlite aeg", seal saime suure laua taga istet võtta. Selgus, et laua taga istumiskohad oli sel ajal väga täpselt kindlaks määratud, Kaks õpilast riietusid rüütliteks ja said natuke rüütlite moodi võidelda. Keskaega kujutavale korrusele liikudes saime tunda tolleaegset linnatänaval kõndimis tunnet, kus aknast võidi üht-teist kaela visata. Kokku oli 6 korrust erinevaid ajastuid ja et olime tellinud ka ajastute maitsete programmi, siis igal korrusel saime natuke vastava ajastu snäkki. Kahjuks muinasaja lubatud naeri asemel saime kaalikat. Õpilastele meeldis väga järgnev seikluspargi külastus, sest sattus olema ka imetore sügisilm. Mida õpilased õppekäigul juurde õppisid ja mida uut teada said? Saime teada, et eestlased on viikingi r