Otse põhisisu juurde

Uuealle talumets

Neljapäeval, 12. septembril sõitsid 4. ja 5. klassi õpilased õpetajatega Viljandimaale, et tutvuda Uuealle talumetsaga.

Metsaskäik oli mõnus! Ilm oli ilus ning lapsi võttis vastu väga sõbralik ja lahke metsa peremees. Kohtumispaigal oli maas terve hulk varustust - kaste, kotte ja puude istikuid, mis oli vaja kõik kaasa võtta. Õpilased näitasid üles aktiivsust ning kogu kraam sai kenasti kaasa. Alustuseks tutvuti kaasaskantava ilmajaamaga. Veidi oli õpilastel raskusi keskendumisega jutule, ent juhendaja oli alati valmis vastama küsimustele. Vähehaaval saadi aru, missugused ilmajaama osad koguvad andmeid ning kust neid andmeid pärast lugeda saab. Saime teada, mis on piirikivi, metsa internet ning kes metsas jookseb :)

Seejärel mindi edasi "ehitustandrile", kus esiteks istuti maha ning söödi kaasavõetud toidumoona. Eelmiste gruppide ehitatud püstkojad inspireerisid õpilasi ning läks suuremaks ehitamiseks. Kibekiirelt kadusid kastist kõik tööriistad ning edasi võis kuulda ainult raginat, hõikeid, sae ning teiste tööriistade hääli. Pooleteise tunni pärast ei olnud tuhin raugenud, sest majad vajasid samblast katuseid, interjöör vajas mööblit ning onni ette oli kasvõi mängult lõket vaja. Õpilased arvasid, et nad tahavad talvel tulla üle vaatama, kuidas onnid on vastu pidanud.

Veel prooviti ära tunda puude tüvede järgi liike ning paigaldati metsakaameraid. 

Paar ärksamat tehnoloogiahuvilist said kiirelt teha mõned drooniringid, muu rohetehnoloogia nt. päikesepaneelid jäid seekord kasti, sest järelikult oli vajalikum ja olulisem ürginimeste kombel võsas rassida :) . Mõni soovija sai istutada ka puid.
























Õpilastega käisid kaasas õp Merilin ja õp Kaia (fotode autor).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Matkasellid Arhitektuuribiennaalil

Kuna 9. klassi õpilased on väga tegusad õppekäikudel osalejad, siis jõudsid nad väikese ajavahega osaleda nii loodusõppeprogrammil Rõuges kui ka külastada Tallinnas Arhitektuuribiennaali.  Septembri lõpus käidi Rõuges MTÜ Looduskoolis õppeprogrammil "Matkasellid looduses". Selle programmi raames veedetakse päev looduses, kus õpitakse kohapeal kasutama looduslikke ressursse ja nende vajalikkust looduskeskkonnas iseseisvalt hakkama saamiseks. Õpitakse, kuidas iseseisvalt loodus hakkama saada ja ellu jääda, seejuures austades ümbritsevat looduskeskkonda. Õppeprogrammis õpitakse: kuidas puhastada joogivett, kuidas vältida eksimist, lõkke valmistamist eri meetoditel, kerge peavarju ehitamist, looduses toidu kätte saamine, alajahtumise vältimist ja looduses eksinu abistamist, abivahendite kasutamist ellujäämisel. Programm sisaldab palju praktilist õpet. Mis õpilastel sellest õppekäigust meelde jäi? Ülesanded olid hästi tehtud. Matk oli põnev, testisime erinevaid asju, käisime metsa...
Postita kommentaar
Lisateave

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)
Postita kommentaar
Lisateave

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...
Postita kommentaar
Lisateave