Otse põhisisu juurde

Kalad ja parvesõit Võrtsjärvel

 Septembri alguses käis I kooliaste Järvemuuseumis õppeprogrammil "Kalad ja parvesõit Võrtsjärvel". 

Õppeprogrammi eesmärk on anda ülevaade Võrtsjärvest ja selles elavatest kaladest ja tutvuda Võrtsjärvega sellel parvetades. Lapsed saavad teada, kes on kalad ning mille poolest nad maismaaloomadest erinevad. Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Lapsed õpivad selgeks enamlevinud kalaliigid magevees. Parvega järvele sõites tutvuvad lapsed Võrtsjärve ja selle eripäradega, järve tekkeloo ja legendidega.


Õpilastega käisid õppekäigul kaasas klassijuhatajad õp. K. Ots, õp. L. Sinisaar ja õp. Ü. Tensmann (fotode autor). 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka

Eesti vabadusvõitluste ajalooga tutvumas Valga Militaarmuuseumis

Kevadel 2021 (8. juunil) käis 7. klass Valga Militaarmuuseumis, kus räägiti kireva ekspositsiooni taustal eestlaste vabadusvõitlustest. Muuseumi väljapanek koosnes autentsetest esemetest vastavatest ajajärkudest ning ka teatraalsetest nö. lavakujundustest, kus oli loodud nt. sõjasituatsioon. Sedasi nähtuna on võimalik üsna hästi ette kujutada, kui hirmus asi võib sõda tegelikult olla.  Enne sõjmängu oli veel ettenähtud "helikopterisõit". Ronisime helikopterisse ning seejärel algas kõrvulukustav müra - kopter tõusis õhku, akendest jooksis videona kujuteldav vaade, kui kopter Valga kohal tiirutab. Giidituurile järgnes hoogne sõjamäng õuealal. Õpilastele anti kätte laserrelvad, varustati atribuutikaga, mis laserkiiri registreeris, moodustati kaks võistkonda. Oli vaja vallutada üks post - seal asus nupp, mida vajutades selgus, kumb võistkond parajasti juhib. Sõjamängus selgus, kui oluline on strateegia :)