Kalade määramine ja lahkamine

 Kuna möödunud õppeaastal tundus "Kalade määramise ja lahkamise" programm Järvemuuseumis põnev olevat, siis oli võimalus 7. ja 8. klassil samuti sellest programmist osa saada. 

Õppeprogrammi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti magevetes elavatest kalaliikidest ning õppida tundma kalade välis- ja siseehitust, leida seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel. Tutvutakse kalade süstemaatika ja evolutsiooniga. Määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil. Võrreldakse omavahel erinevaid kalaliike ja nende välisehitust. Mõõdetakse kalu, määratakse nende soomusevalem, soomuse ehituse tüüp, määratakse soomuste abil nende vanust. Tutvutakse kalade erinevate suutüüpidega seoses toitumistüübiga. Õpitakse praktilise tegevuse käigus selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripärad.

Mida õppekäigul õppisid ja uut teada said?

• Et kalad ei ole väga taimetoitlased.
• Ma sain teada, et angerjatele on Võrtsjärv hea elukoht.
• Et kalal on küljejoon ja et seda on hästi näha.
• Et kaladel on hästi väike süda ja et nad magavad silmad lahti.
• Ma sai teada, mis on kalal sees ja kuidas määrata kalaliiki.
• Ma ei saanud midagi uut teada.
• Ma sain teada, et mõned kalad suudavad tekitada elektrilaenguid. Võrtsjärv on üsna liigirikas kalade ja taimede poolest. Võrtsjärves kasvatatakse angerjaid, kes on väljasuremisohus. Maailmas on veel palju avastamata kalaliike. Kaladel on kahte tüüpi soomuseid.
• Ma sain teada rohkem kala keha sisesest ehitusest.
• Et Eestis on 80 kalaliigi.
• Suur osa Eesti kaladest on nii taim- kui ka loomtoidulised.
• Ma sain teada, kus asuvad kalaorganid ja millised need välja näevad. Kuidas kala vanust teada saada. Kuidas kala pikkust mõõta. Kui erinevad on kala uimed teiste kalade suhtes. Ja kordasime üle eelmise aasta õpitud.
• Mõned kalaliigi nimetused ja tunnused.
• Mõnel kalal on suurem aju kui meil
• Paljudest kaladest uut infot. Uusi teadmisi kalade sisikonnast. Sain teada, kuidas kaluliike eristada. Sain teada palju uusi kalu. Õppisin juurde, et millised kalad elavad Eesti veekogudes.

Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda.

• Kalade akvaariumis nägemine, sest neid oli äge vaadata.
• Sa said vaadata päris kalu läbi klaasi. Sest kalu on äge nii lähedalt vaadata.
• See et sai kala lahti lõigata, et näha mis kala see on.
• Kala lahti lõigata, kuna ma tahtsin teada, mis on kala sees ja see oli põnev.
• Mulle meeldis kala lahti lõigata, kuna seda oli huvitav teha ja vaadata.
• Kalasid vaadata, kuna neid oli lahe vaadata.
• Mulle meeldis õppekäigul kala lahkamine, sest oli põnev vaadata kala organeid.
• Seal kalade vaatamine, kuna see oli huvitav ja seal oli palju erinevaid kalu.
• Meeldis täita esimest töölehte, sest seal sai otsida, millisele kala milline sabauim või seljauim kuulub.
• Mulle meeldis näha palju erinevaid kalaliike ja neid mis on Eestisse toodud.
• Ma nägin palju erinevaid kalu, mida ma polnud varem näinud.
• Mulle meeldis kalade vaatamine, sest seal olid suured kalad.
• Kui sai kalu vaadata ja ringi käia.
• Akvaariumite vaatamiskäik, kuna kalu oma silmaga vees tihti ei näe.

Millele sa õppekäigul vastust ei saanud, aga mida sooviksid teada?

• Kui palju hambaid on ahvenal?
• Ma sain kõigele vastuse.
• Mis on maailma suurim kala?
• Mis on maailma kõige väiksem kala?
• Ei olnud sellist asja.
• Ei soovinud.
• Ma sain õppekäigul kõikidele oma küsimustele vastused.
• Polnud sellist asja.
• Sain kõigil vastuse.
• Ei tea.
• Ma sain kõigile vastused, mida ma teada tahtsin.
• Ma ei saanud teada, miks neil on hästi palju kahvleid akvaariumis.
• Kui suur osa kaladest on lihasööjad?
• Sain kõigele vastuse.

Mis õppekäigu juures ei meeldinud ja mis oleks võinud teisiti olla?

• Kala lahti lõikamine, sest see oli rõve.
• See, et kõik ei saanud kala ise lahti lõigata. Ainult üks sinu rühmast sai.
• Meeldis kõik
• Meeldis kõik.
• Mulle meeldis kõik, teisiti oleks võinud olla see, et me oleks võinud vaadelda rohkem kalu, mis olid akvaariumis.
• Mulle ei meeldinud see, et me ei saanud väga kaua kalu vaadata.
• Mulle meeldis õppekäigul kõik, polnud ühtegi ebameeldivat asja.
• Töölehti ei oleks võinud olla.
• Ei meeldinud kala lahkamine.
• Ei ole midagi, mis oleks võinud teisiti olla.
• Ruum oli umbne ja haises kala järgi. See hais ajas pea valutama. Meie klass pidi sinna minema koos 7. klassiga.
• Toredam õppekäigu läbiviija.
• Mulle ei meeldinud, kui pidi kala lõikama, kuna ma ei taha nagu kala terve päev lõhnata
• Mul ei olnud midagi, mis mulle ei meeldinud.

Õppekäigul käisid kaasas õp M. Ermel ja õp Ü. Pihlapson.