Otse põhisisu juurde

TYPA ja Vanemuine

10. mail külastasid 5. klassi õpilased Trüki- ja paberimuuseumi ning 8. klassi õpilased teatrit Vanemuine.

5. klassi tagasiside
Meeldis, et seal sai teha paberit. Nägime erinevatest materjalidest tehtud paberit. Päris huvitav oli see, et üks paber oli tehtud elevandi kakast. Sain teada, millest veel paberit saab teha, nt nõgesest, rabarberi koorest. Seal olid huvitavad masinad.
Seitse õpilast kümnest kirjutas, et selliseid õppekäike võiks kindlasti veel olla.


8. klassi tagasiside
Õppekäik meeldis, sest nägime, kuidas lava alla ja lava taga kõik välja näeb. Viidi ja näidati täiesti teist maailma. Sain teada ka palju uut, mida varem ei teadnud, nt milline on lava taga. Meeldis, kuna sain teatri ajaloo kohta teada, nt et vanasti olid näitlejateks ainult mehed ja naised ei tohtinud näidelda. Sain teada, kuidas tehakse asju lavastuseks (dekoratsioonid, rekvisiidid, kostüümid). Meeldis, kuna sain rohkem Vanemuise kohta teada. Sain teada, kuidas nad suuri dekoratsioone lavale toovad. Meeldiv väljasõit, kuna sain näha, kuidas teater töötab. Kõige rohkem meeldis kostüüme vaadata. See oli huvitav ja kindlasti vajalik. Super põnev oli!
Pettumuse valmistas see, et ei saanud lava peale.
Kindlasti võiks selliseid õppekäike veel olla. Sellised ekskursioonid on tähtsad.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Toiduenergia uurimislabor

Teisipäeval, 18. aprillil osalesid 7. ja 8. klassi õpilased Tartu loodusmaja õppeprogrammil "Toiduenergia uurimislabor". Käik loodusmajja algas talveaias, kus tutvuti eksootiliste viljadega. Kui mõni vili pakkus enam huvi, oli võimalik selle kohta QR-koodi alt leida täiendavat lisainfot. Õppeprogrammi raames saadi teada, kust tuleb toidu sisse energia, miks on üks toiduaine parem kui teine ning kuidas saab toitu valides olla loodust säästvam. Õpilased tegid rühmades mitmeid erinevaid huvitavaid katseid ja uurimusi, ehitasid molekule, uurisid pakendeid, sh igale toorainele kulunud energiahulka. Õpilaste tagasiside. Mida õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid? Sain teada, kuidas moodustada erinevaid molekule.  Õppisin, mis on CO2. Õppisin, kuidas jagada toiduaineid erinevatesse rühmadesse ning kuidas kokku panna erinevaid molekule.  Sain teada, et: toiduks kuluv energia on suurem kui, toidust saadav energia; taastuvaid energiaallikaid pole lihtne kasutada; taimed hing