Otse põhisisu juurde

Metsloomade jäljed Võrtsjärve ümbruses

Oktoobrikuu viimasel koolipäeval sai 3. klass võimaluse matkata ja uurida metsloomade jälgi. Matk toimus tänu Sangla Jahiseltsile. 

Lisaks matkamisele said õpilased uurida metsloomade elutegevuse jälgi, said teadmisi jahipidamisest ning said viia metsloomadele süüa. Matka käigus toimus nii mõndagi põnevat, millest annab klassijuhataja väikese ülevaate:

"Matk algas juba koolimaja juurest, kui Sangla Jahiseltsi jahimehed tulid meile autodega järele ja sõidutasid lapsed Verevi maile, kus läbiti väike matkarada. Lapsed leidsid loomade jälgi (põder, metssiga, karu), vaatlesid põdra poolt kahjustatud puid, õppisid taimi tundma, külastasid soolakut, said teadmisi ajujahist, platserdasid Emajõe luhal, viisid loomade söögisõime porgandeid ja kartuleid, nautisid “kastirallit”, aitasid lõket teha ning jälgisid ja abistasid toiduvalmistamisel. Matk lõppeski kolmekäigulise söömaajaga: kohapeal rupskitest valmistatud imemaitsev kaste, seljanka ja lõkketulel küpsetatud vahukommid. Kogu matka tegid kaasa ka kaks noort 4-kuulist jahikoera Ronja ja Jack."
























































Õpilastega käis kaasas ja pilte tegi õp Ü. Tensmann.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka
Postita kommentaar
Lisateave

Maanteemuuseum

9. juuni varahommikul vuras Rannu kooli buss I kooliastmega Varbusele maanteemuuseumi poole, et osaleda kooliaasta lõpetuseks KIK-i rahastatud programmis "Inimene, liiklus, transport". Saime ülevaate liikluse ja transpordi mõjust keskkonnale, täitsime praktilisi ülesandeid rühmatöös auto tehnilise passi järgi. Töötoas meisterdasime jalgratta kasutatud õhukummist käepaela. Eriti põnevad olid atraktsioonid, kus sai ise proovida ja katsetada. Erilist põnevust pakkus sõit kardiautodega. Kel taskuraha kaasas oli, tegi oste suveniiripoest.
Postita kommentaar
Lisateave

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja
Postita kommentaar
Lisateave