Otse põhisisu juurde

Kunstimuuseum

 7. klass käis koos klassijuhatajaga 8. detsembril Kunstimuuseumis. 

Allpool saab lugeda klassijuhataja kokkuvõtet päevast:

Nii, teadsime, mis meid ees ootab - tervelt kaks kunstimuuseumi vaja ära kannatada :) TÜ kunstimuuseumis klassikaliste skulptuuride vahel alustasime kohe praktilise tööga - segasime valmis kipsisegu, mille valasime gemmi vormidesse. Igal ühel oli oma vorm ja erinev kujutis. Need olid kõik omaaegsete meistrite loodud kujutised. Kips peab kuivama, tahenema, nii et peale vormide täitmist rääkis muuseumi õpetaja meile lugusid ja müüte muuseumis eksponeeritud kujude kohta. Teema on läbitud 6. klassis, rõõm, et õpilastel oli ikka midagi meeles ka ja nad oskasid õpetaja küsimustele vastata. Praegu oli muuseumis ka näitus gemmidest ja kivilõikekunstist üldse, nii et meie töötuba haakus väljapanekuga hästi - saime kohe näha ülikute gemme, saime teada, milleks neid kasutati, et neid valmistati poolvääriskividest ja nägime uhkeid näiteid. Õpetaja oskas hästi õpilasi aktiviseerida küsimustega ning tegevust organiseerida vastavalt nende väsimusastmele :) . Kui lood räägitud, võtsime oma kenad gemmid vormidest välja, õpetaja ütles, kellel, mida kujutatud oli, pakkisime taiese salvrätikusse ning oligi esimene kunstitund läbi. Liikusime edasi viltusesse majja Tiit Pääsukest vaatama. Kahe korruse jagu värvilisi maale! Õpilased olid vaprad, kuulasid giidi lugusid ja tegid töölehel kirjeldatud ülesande jaoks fotosid. Mõni õpilane leidis, et kunst on igav, teine jälle võttis näituse kokku sõnadega ´väga huvitavad maalid´. Kindel on aga see, et kunsti tuleb käia vaatamas seal, kus seda tegelikult ka eksponeeritakse. Õppekäigu lõpetas film "Jõulud džunglis", mille kohta üks õpilane toredasti väitis iseloomustuseks, et ´päris hea halb film´. :D Tegevus kulges filmis hoogsalt ning ülesandeks oli karaktereid jälgida.


























Klassiga käis kaasa klassijuhataja K. Kallaste (fotode autor). 







Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka
Postita kommentaar
Lisateave

Maanteemuuseum

9. juuni varahommikul vuras Rannu kooli buss I kooliastmega Varbusele maanteemuuseumi poole, et osaleda kooliaasta lõpetuseks KIK-i rahastatud programmis "Inimene, liiklus, transport". Saime ülevaate liikluse ja transpordi mõjust keskkonnale, täitsime praktilisi ülesandeid rühmatöös auto tehnilise passi järgi. Töötoas meisterdasime jalgratta kasutatud õhukummist käepaela. Eriti põnevad olid atraktsioonid, kus sai ise proovida ja katsetada. Erilist põnevust pakkus sõit kardiautodega. Kel taskuraha kaasas oli, tegi oste suveniiripoest.
Postita kommentaar
Lisateave

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja
Postita kommentaar
Lisateave