Otse põhisisu juurde

Vanemuise teatri külastus

7. detsembril käisid teadusringi lapsed Vanemuise teatris ekskursioonil ja osalesid sealses töötoas. Õpilastel oli võimalus käia teatris kohtades, kus tavaliselt teatrikülastaja ei käi: lava taga, rekvisiitide ladu, kostüümid ja palju muid põnevaid kohti. Pärast ekskursiooni osalesid lapsed töötoas "Lastele keelatud!", kus räägiti, kuidas lavastatakse pauk, kuidas tehakse haavad. 

Õpilaste tagasiside õppekäigule

Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid?

  • Ma õppisin, kuidas teha võltsalkoholi.
  • Me õppisime seda, kuidas teatrit teha. Ja me saime natukene möllata seal. Seal anti meile mingit teed, mis oli imeliku maitsega. Näidati ka noaga trikki.
  • Kuidas püssipaugud käisid.
  • Sain teada, kuidas laval suitsu tehakse.
  • Õppekäigul sain teada, kuidas lüüa teatris inimest, joovad viski asemel teed, Tartus on olnud 4 Vanemuise teatrit ja Vanemuise ajaloo kohta.
  • Et haavad pole päris.
  • Hoone ajalugu, lavatehnikat, grimeerimist, näitlemisoskust.
  • Sain teada, et lava taga tehakse ka tööd. Õppisin seda, et oleksin pidanud kuulama ja lava serva peal ei tohi käia, sest sealt võib alla kukkuda. Juhataja rääkis ka seda, kuidas teatris peab käituma.
  • Vanu asutajaid ja vanemuse ehitajaid, peale selle veel, kuidas teha alkoholi, mis pole päris.
  • Ma õppisin seda, et kodus saab teha sampust.
  • Et seda on rünnanud Venemaa.
  • Sain teada, et teatris on võltsasju.
Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks!

  • Mulle meeldis see, kui tehti võlts haava, sest see oli äge.
  • See tee joomine ja sprite joomine. Sest need joogid olid head.
  • Näha võlts haavu.
  • Lastetuba, meeldis teha pauku ja rummi juua, sain teada, et muusikalides kui juuakse, siis mitte suhkrustatud jooke.
  • Mulle meeldis teada saada Vanemuise ajaloost, sest mulle meeldib ajalugu.
  • Pauk ja toss lõpus.
  • Töötoad ja ajalugu.
  • Lavaefektid. Põnev.
  • Lava taga sai joosta ja laval oli ka tore olla. See oli nii suur.
  • Me saime käia Vanemuise laval ja proovida erinevaid alkohole, mis polnud tegelikult päris ja ühe paugu sai ka.
  • Mulle meeldis mängusaalis jooge proovida.
  • Kui me olime lava taga. Seal oli pime. Meeldis, kui mulle tehti võltshaav.
  • Kõige rohkem meeldis isetehtud shampus. Selle pärast, et see oli hea maitsega. Püssipauk, sest tegi tossu.
Mis sulle õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Ei meeldinud see, et me ei saanud mängida. Teisiti oleks võinud olla see, et meil oleks lubatud natuke mängida.
  • Laval olemine ei meeldinud, sest seal räägiti nii kaua ja maski kandmine ka ei meeldinud.
  • Polnud.
  • Ei tea.
  • Seismine.
  • Jutud.
  • Kõik meeldis.
  • Mulle meeldis kõik. Oleks võinud ise mingit teatri osa etendada.
  • Mulle ei jäänud midagi meelde. Ma oleks võinud rohkem kuulata.
  • Suhteliselt midagi, ainult et pauk oli liiga kõva, peale pauku tuli palju haisu. Selle asemel võiks olla pauk väiksem ja haisu vähem, nii oleks palju parem.
  • Mul ei olnud seĺlist asja, mis nagu poleks mulle mitte meeldinud, mulle meeldis kõik.
  • Mulle meeldis kõik. Seal oleks võinud olla rohkem töötubasid.
  • Meeldis kõik.


















Õpilastega käisid kaasad õp Ü. Tensmann ja õp V. Uibo (fotode autor). 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Eesti vabadusvõitluste ajalooga tutvumas Valga Militaarmuuseumis

Kevadel 2021 (8. juunil) käis 7. klass Valga Militaarmuuseumis, kus räägiti kireva ekspositsiooni taustal eestlaste vabadusvõitlustest. Muuseumi väljapanek koosnes autentsetest esemetest vastavatest ajajärkudest ning ka teatraalsetest nö. lavakujundustest, kus oli loodud nt. sõjasituatsioon. Sedasi nähtuna on võimalik üsna hästi ette kujutada, kui hirmus asi võib sõda tegelikult olla.  Enne sõjmängu oli veel ettenähtud "helikopterisõit". Ronisime helikopterisse ning seejärel algas kõrvulukustav müra - kopter tõusis õhku, akendest jooksis videona kujuteldav vaade, kui kopter Valga kohal tiirutab. Giidituurile järgnes hoogne sõjamäng õuealal. Õpilastele anti kätte laserrelvad, varustati atribuutikaga, mis laserkiiri registreeris, moodustati kaks võistkonda. Oli vaja vallutada üks post - seal asus nupp, mida vajutades selgus, kumb võistkond parajasti juhib. Sõjamängus selgus, kui oluline on strateegia :)

Talikalastuspäev Võrtsjärvel

Järvemuuseum pakkus meie koolile toreda võimaluse osaleda talikalastuspäeval. Huvilisi oli kahest klassist, 6. ja 9.kl.  14. jaanuaril läksimegi Järvemuuseumisse, kus kõigepealt räägiti kaladest üldiselt, millise eluviisiga nad on, milline on nende kehaehitus ja mis on kalade eripärad. Seejärel tutvustati meile muuseumi akvaariumites elavaid kalu. Oli väga palju uudistamist. Edasi jõudis kohale inimene, kes meid järvel pidi juhendama, tema pidas lühikese loengu sellest, millal tohib kalu püüda, milliseid kalu tohib ja milliseid ei tohi püüda, mis on alammõõt jne. Meie lapsed olid väga tublid ja suurte teadmistega.  Lõpuks oligi aeg end kõvasti riidesse toppida, sest väljas oli küll +1 kraad sooja, aga valitses väga tugev tuul. Külma tuult trotsides seadsime sammud järve poole ja hakkasime jää sisse auke puurima ning sööta õngekonksu otsa ajama. Jää oli vähemalt 20 cm paks. Järve peal oli vee ja lume segu, seega said jalad üpris ruttu märjaks. Õnneks tegi muuseumi juhataja enne järvele