Otse põhisisu juurde

Vanemuise teatri külastus

7. detsembril käisid teadusringi lapsed Vanemuise teatris ekskursioonil ja osalesid sealses töötoas. Õpilastel oli võimalus käia teatris kohtades, kus tavaliselt teatrikülastaja ei käi: lava taga, rekvisiitide ladu, kostüümid ja palju muid põnevaid kohti. Pärast ekskursiooni osalesid lapsed töötoas "Lastele keelatud!", kus räägiti, kuidas lavastatakse pauk, kuidas tehakse haavad. 

Õpilaste tagasiside õppekäigule

Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid?

  • Ma õppisin, kuidas teha võltsalkoholi.
  • Me õppisime seda, kuidas teatrit teha. Ja me saime natukene möllata seal. Seal anti meile mingit teed, mis oli imeliku maitsega. Näidati ka noaga trikki.
  • Kuidas püssipaugud käisid.
  • Sain teada, kuidas laval suitsu tehakse.
  • Õppekäigul sain teada, kuidas lüüa teatris inimest, joovad viski asemel teed, Tartus on olnud 4 Vanemuise teatrit ja Vanemuise ajaloo kohta.
  • Et haavad pole päris.
  • Hoone ajalugu, lavatehnikat, grimeerimist, näitlemisoskust.
  • Sain teada, et lava taga tehakse ka tööd. Õppisin seda, et oleksin pidanud kuulama ja lava serva peal ei tohi käia, sest sealt võib alla kukkuda. Juhataja rääkis ka seda, kuidas teatris peab käituma.
  • Vanu asutajaid ja vanemuse ehitajaid, peale selle veel, kuidas teha alkoholi, mis pole päris.
  • Ma õppisin seda, et kodus saab teha sampust.
  • Et seda on rünnanud Venemaa.
  • Sain teada, et teatris on võltsasju.
Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks!

  • Mulle meeldis see, kui tehti võlts haava, sest see oli äge.
  • See tee joomine ja sprite joomine. Sest need joogid olid head.
  • Näha võlts haavu.
  • Lastetuba, meeldis teha pauku ja rummi juua, sain teada, et muusikalides kui juuakse, siis mitte suhkrustatud jooke.
  • Mulle meeldis teada saada Vanemuise ajaloost, sest mulle meeldib ajalugu.
  • Pauk ja toss lõpus.
  • Töötoad ja ajalugu.
  • Lavaefektid. Põnev.
  • Lava taga sai joosta ja laval oli ka tore olla. See oli nii suur.
  • Me saime käia Vanemuise laval ja proovida erinevaid alkohole, mis polnud tegelikult päris ja ühe paugu sai ka.
  • Mulle meeldis mängusaalis jooge proovida.
  • Kui me olime lava taga. Seal oli pime. Meeldis, kui mulle tehti võltshaav.
  • Kõige rohkem meeldis isetehtud shampus. Selle pärast, et see oli hea maitsega. Püssipauk, sest tegi tossu.
Mis sulle õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Ei meeldinud see, et me ei saanud mängida. Teisiti oleks võinud olla see, et meil oleks lubatud natuke mängida.
  • Laval olemine ei meeldinud, sest seal räägiti nii kaua ja maski kandmine ka ei meeldinud.
  • Polnud.
  • Ei tea.
  • Seismine.
  • Jutud.
  • Kõik meeldis.
  • Mulle meeldis kõik. Oleks võinud ise mingit teatri osa etendada.
  • Mulle ei jäänud midagi meelde. Ma oleks võinud rohkem kuulata.
  • Suhteliselt midagi, ainult et pauk oli liiga kõva, peale pauku tuli palju haisu. Selle asemel võiks olla pauk väiksem ja haisu vähem, nii oleks palju parem.
  • Mul ei olnud seĺlist asja, mis nagu poleks mulle mitte meeldinud, mulle meeldis kõik.
  • Mulle meeldis kõik. Seal oleks võinud olla rohkem töötubasid.
  • Meeldis kõik.


















Õpilastega käisid kaasad õp Ü. Tensmann ja õp V. Uibo (fotode autor). 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...

5. ja 6. klassi tegemised

 5. ja 6. klass on õppeaasta jooksul olnud väga tegusad. Nad on külastanud mitmeid huvitavaid paiku.  Paide Ajakeskus Wittenstein ja seikluspark (7. oktoober 2022) Ajakeskuse esimesel korrusel räägiti ja näidati filmi muinasajast. Teisel korrusel oli ,,rüütlite aeg", seal saime suure laua taga istet võtta. Selgus, et laua taga istumiskohad oli sel ajal väga täpselt kindlaks määratud, Kaks õpilast riietusid rüütliteks ja said natuke rüütlite moodi võidelda. Keskaega kujutavale korrusele liikudes saime tunda tolleaegset linnatänaval kõndimis tunnet, kus aknast võidi üht-teist kaela visata. Kokku oli 6 korrust erinevaid ajastuid ja et olime tellinud ka ajastute maitsete programmi, siis igal korrusel saime natuke vastava ajastu snäkki. Kahjuks muinasaja lubatud naeri asemel saime kaalikat. Õpilastele meeldis väga järgnev seikluspargi külastus, sest sattus olema ka imetore sügisilm. Mida õpilased õppekäigul juurde õppisid ja mida uut teada said? Saime teada, et eestlased on viikin...