Otse põhisisu juurde

Talvine matkapäev Soomaal

7. klassi matkapäev Soomaal algas sooja vastuvõtuga sõna otseses mõttes, matka juhendaja viis meid lõkkeplatsi ümber istuma ning rääkis kaasahaaravalt tuletegemisest. Näitas erinevaid ajaloolisi viise,


saime ka ise proovida tulekivist sädeme kättesaamist ning ka metallist tuletegemise pulka. Saime teada, et kõige kergemini süttiv materjal meie alal oli äraõitsenud hundinuia puhmad.
Õpilased jaotati paaridesse, igal paaril oli roll - kaardilugejad, jäljekütid, kunstnikud, ellujääjad - vastavalt rollile olid ülesanded - kaardilugemine, metsloomade jälgede tuvastamine, värviliste materjalide või kuiva lõkkematerjali kogumine. 
Enne matkarajale siirdumist andis juhendaja sooja veega topsikesed, ülesandeks oli vee soojus säilitada kogu matka ajaks :) 
Seejärel siirdusime matkarajale, kuhu olid loodud erinevad tegevuspunktid: 
1. valikvastustega küsimus tuletikkude kohta; 
2. metsa alt sinna mittekuuluvate esemete märkamine; 
3. kelle pabulad? 
4. mis puu see on? (määramine) 
5. mõistatus - 10 lumepalli 5-s reas, igas reas 4 lumepalli (jäi lahendamata, õpetaja ei lubanud lahendust näidata, jäi koduseks tööks :D vanematele ka nuputamist). 
Pärast küpsetasime tokisaia, vahukomme, jõime teed, külastasime kohapeal elavaid loomi. Suurepärane ilm, suurepäraselt üles ehitatud programm! Väga vahva päev!




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Talikalastuspäev Võrtsjärvel

Järvemuuseum pakkus meie koolile toreda võimaluse osaleda talikalastuspäeval. Huvilisi oli kahest klassist, 6. ja 9.kl.  14. jaanuaril läksimegi Järvemuuseumisse, kus kõigepealt räägiti kaladest üldiselt, millise eluviisiga nad on, milline on nende kehaehitus ja mis on kalade eripärad. Seejärel tutvustati meile muuseumi akvaariumites elavaid kalu. Oli väga palju uudistamist. Edasi jõudis kohale inimene, kes meid järvel pidi juhendama, tema pidas lühikese loengu sellest, millal tohib kalu püüda, milliseid kalu tohib ja milliseid ei tohi püüda, mis on alammõõt jne. Meie lapsed olid väga tublid ja suurte teadmistega.  Lõpuks oligi aeg end kõvasti riidesse toppida, sest väljas oli küll +1 kraad sooja, aga valitses väga tugev tuul. Külma tuult trotsides seadsime sammud järve poole ja hakkasime jää sisse auke puurima ning sööta õngekonksu otsa ajama. Jää oli vähemalt 20 cm paks. Järve peal oli vee ja lume segu, seega said jalad üpris ruttu märjaks. Õnneks tegi muuseumi juhataja enne järvele

Inimese füsioloogia uurimine Vapramäel

Veebruarikuu alguses osalesid 9. kl õpilased Vapramäe Loodusmajas "Inimese füsioloogia" õppeprogrammil. Programmi käigus uuriti rühmatöö raames, kuidas inimese keha töötab ehk kuidas reageerib koormusele, kuidas mõõta pulssi, kuidas mõõta vererõhku ja kuidas jõudu mõõta. Õpilaste tagasiside õppeprogrammile Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid? mida suurem keha, seda aeglasemalt süda tuksub; normaalse vererõhu näidu kuidas aparaadiga pulssi mõõta missuguste aparaatidega varem vererõhku mõõdeti ja kuidas; kuidas seda tänapäeval tehakse sain teada, kuidas randmes jõudu mõõdetakse. Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks! väljas jooksmine - oli vaheldus tubastele tegevustele mitmekesised praktilised ja vaheldusrikkad ülesanded grupitöö - sest neid ei tee me eriti sageli sain endast teada rohkem - kätes/sõrmedes olev jõud, kuidas seda edaspidi mõõta söömine - tegi tuju paremaks hea seltskond. Kirjuta, millele sa õppekäigul vastust ei saa

Uurime raba

Programmis “Uurime raba” tutvusid 5.-6. klassi õpilased raba kui elukeskkonnaga. Ilm oli päikseline ja tuulevaikne ning lastel meel rõõmus. Üheskoos õpiti tundma rabas kasvavaid liike, raba kasutusvõimalusi ning hoidmise vajalikkust. Programm avardas õpilaste silmaringi, taju ja oskust märgata raba koosluse eripärasid. Aktiivtegevuste, ühiste vaatluste ning töölehte abil uuriti raba iseärasusi, kujunemise lugu ning arenguetappe. Oli tegus-tore päev.