Otse põhisisu juurde

Talvine matkapäev Soomaal

7. klassi matkapäev Soomaal algas sooja vastuvõtuga sõna otseses mõttes, matka juhendaja viis meid lõkkeplatsi ümber istuma ning rääkis kaasahaaravalt tuletegemisest. Näitas erinevaid ajaloolisi viise,


saime ka ise proovida tulekivist sädeme kättesaamist ning ka metallist tuletegemise pulka. Saime teada, et kõige kergemini süttiv materjal meie alal oli äraõitsenud hundinuia puhmad.
Õpilased jaotati paaridesse, igal paaril oli roll - kaardilugejad, jäljekütid, kunstnikud, ellujääjad - vastavalt rollile olid ülesanded - kaardilugemine, metsloomade jälgede tuvastamine, värviliste materjalide või kuiva lõkkematerjali kogumine. 
Enne matkarajale siirdumist andis juhendaja sooja veega topsikesed, ülesandeks oli vee soojus säilitada kogu matka ajaks :) 
Seejärel siirdusime matkarajale, kuhu olid loodud erinevad tegevuspunktid: 
1. valikvastustega küsimus tuletikkude kohta; 
2. metsa alt sinna mittekuuluvate esemete märkamine; 
3. kelle pabulad? 
4. mis puu see on? (määramine) 
5. mõistatus - 10 lumepalli 5-s reas, igas reas 4 lumepalli (jäi lahendamata, õpetaja ei lubanud lahendust näidata, jäi koduseks tööks :D vanematele ka nuputamist). 
Pärast küpsetasime tokisaia, vahukomme, jõime teed, külastasime kohapeal elavaid loomi. Suurepärane ilm, suurepäraselt üles ehitatud programm! Väga vahva päev!




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...

5. ja 6. klassi tegemised

 5. ja 6. klass on õppeaasta jooksul olnud väga tegusad. Nad on külastanud mitmeid huvitavaid paiku.  Paide Ajakeskus Wittenstein ja seikluspark (7. oktoober 2022) Ajakeskuse esimesel korrusel räägiti ja näidati filmi muinasajast. Teisel korrusel oli ,,rüütlite aeg", seal saime suure laua taga istet võtta. Selgus, et laua taga istumiskohad oli sel ajal väga täpselt kindlaks määratud, Kaks õpilast riietusid rüütliteks ja said natuke rüütlite moodi võidelda. Keskaega kujutavale korrusele liikudes saime tunda tolleaegset linnatänaval kõndimis tunnet, kus aknast võidi üht-teist kaela visata. Kokku oli 6 korrust erinevaid ajastuid ja et olime tellinud ka ajastute maitsete programmi, siis igal korrusel saime natuke vastava ajastu snäkki. Kahjuks muinasaja lubatud naeri asemel saime kaalikat. Õpilastele meeldis väga järgnev seikluspargi külastus, sest sattus olema ka imetore sügisilm. Mida õpilased õppekäigul juurde õppisid ja mida uut teada said? Saime teada, et eestlased on viikin...