Otse põhisisu juurde

5. klassi õppekäigud

Teise kooliastme, 4. ja 5. klassi õppekäik ERM-i ja Spordimuuseumi (20.11.2020)
Klassijuhatajate kokkuvõte:

ERM-i võimsasse hoonesse jõudsime lõuna paiku. Kõigepealt rääkis giid pisut muuseumi ajaloost, tutvustas maja ning seejärel viidi meid juba püsinäitust vaatama, mis oli tore ajarännak minevikust tänapäeva.

Giid jäi mitmel korral suisa küsimuste laviini alla ja enne edasi liikuda ei saanud, kui kõik küsimused olid vastatud.

Õpetajaid tabas nostalgia puhang kui jõuti vokkide ning riidekirstudeni. Vanaemade juures oldi nähtud sageli, kuidas päriselt vokil villa kedrati ning kappide asemel olid salapärased riidekirstud.

Põnevust pakkusid ka videod, mis paljude eksponaatide juures olid. Need demonstreerisid kuidas asju vanasti valmistati.

Toredat uudistamist pakkus nõuka aeg, kus sai imetleda “nõukogude ajastu imesid” nt. esimest mobiiltelefoni või lastele pigem kingakarpi meenutanud telerit.

Viimane maiuspala oli näitus UURALI KAJA, kus väga osavalt olid visuaalid sulandunud ühte interaktiivsete mängude ja eksponaatidega.

Sai nö. hõimlastel külas käia. Kusjuures igas ruumis oli erinev aastaaeg ning päeva osa. Kõige meeldejäävamaks visuaaliks sellelt näituselt oli kohe kindlasti tundra karu.

Nii ERM-i maja kui näitused ei jätnud meist kedagi puudutamata.

Spordimuuseumi külastus oli aga tore lõimumisprogramm terviseõpetusest, kehalisest kasvatusest, ajaloost ning isegi matemaatikast.

Erinevalt ERM-ist sai siin peaaegu kõike katsuda, väga lähedalt oma silmaga järele vaadata ning ka oma enda füüsilised võimed proovile panna. Lauatennisesaalis ultraviolettvalguses ping-pongi mängida, kihutada nagu tõeline ralliäss, proovida täpsust korvpalliplatsil ning teha selfisid aasta 2020 sportlastega: Ott Tänaku ja Martin Järveojaga.

Soovitame mõlemat muuseumi teistelegi. Kohe kindlasti pole seal igav ning mõtetut sussilohistamist ei toimu.






Õpilastega käisid kaasas klassijuhatajad õp. M. Ermel (piltide autor) ja õp. R. Nuuma.

5. klass õppekäigul Vapramäe Loodusmajas (05.02.2021)
Klassijuhataja kokkuvõte:

Ühel reedesel ennelõunal külastas Rannu Kooli 5. klass Vapramäe Loodusmaja, kus osaleti programmis “Robootika on vahva”. Programmi eesmärgiks oli anda teadmisi ja praktilisi kogemusi robootikast ning arendada infotehnoloogia alast huvi. Laiendada silmaringi programmeerimise alal ning õppida looma praktilisi ja loogilisi seoseid.

Tegemist on tubase programmiga ja aega robotite “ellu äratamiseks” oli lastel 3 tundi.

Laste innustaja ning toetajana võin öelda, et proovile pandi õpilaste koostööoskus. Töö toimus 4-liikmelistes gruppides. Rühmas töötades pidid oskama teistega arvestada ning ülesandeid jagada. Arenes laste loov mõtlemine ning paranesid teadmised tehnoloogia tohututest võimalustest.

Kõikide gruppide ehitatud robotid hakkasid tööle. Neile jagati lihtsamaid käsklusi ning mõned julgemad panid robotid omavahel ka võistlema.

Taolised, pisut ebatraditsioonilised koolipäevad võivad nii mõndagi meist motiveerida, julgustada mõtlema “kastist välja” ning viia lõpuks suurte asjadeni.








Õpilastega käis kaasas õp. M. Ermel (piltide autor). 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...

5. ja 6. klassi tegemised

 5. ja 6. klass on õppeaasta jooksul olnud väga tegusad. Nad on külastanud mitmeid huvitavaid paiku.  Paide Ajakeskus Wittenstein ja seikluspark (7. oktoober 2022) Ajakeskuse esimesel korrusel räägiti ja näidati filmi muinasajast. Teisel korrusel oli ,,rüütlite aeg", seal saime suure laua taga istet võtta. Selgus, et laua taga istumiskohad oli sel ajal väga täpselt kindlaks määratud, Kaks õpilast riietusid rüütliteks ja said natuke rüütlite moodi võidelda. Keskaega kujutavale korrusele liikudes saime tunda tolleaegset linnatänaval kõndimis tunnet, kus aknast võidi üht-teist kaela visata. Kokku oli 6 korrust erinevaid ajastuid ja et olime tellinud ka ajastute maitsete programmi, siis igal korrusel saime natuke vastava ajastu snäkki. Kahjuks muinasaja lubatud naeri asemel saime kaalikat. Õpilastele meeldis väga järgnev seikluspargi külastus, sest sattus olema ka imetore sügisilm. Mida õpilased õppekäigul juurde õppisid ja mida uut teada said? Saime teada, et eestlased on viikin...