Otse põhisisu juurde

5. klassi õppekäigud

Teise kooliastme, 4. ja 5. klassi õppekäik ERM-i ja Spordimuuseumi (20.11.2020)
Klassijuhatajate kokkuvõte:

ERM-i võimsasse hoonesse jõudsime lõuna paiku. Kõigepealt rääkis giid pisut muuseumi ajaloost, tutvustas maja ning seejärel viidi meid juba püsinäitust vaatama, mis oli tore ajarännak minevikust tänapäeva.

Giid jäi mitmel korral suisa küsimuste laviini alla ja enne edasi liikuda ei saanud, kui kõik küsimused olid vastatud.

Õpetajaid tabas nostalgia puhang kui jõuti vokkide ning riidekirstudeni. Vanaemade juures oldi nähtud sageli, kuidas päriselt vokil villa kedrati ning kappide asemel olid salapärased riidekirstud.

Põnevust pakkusid ka videod, mis paljude eksponaatide juures olid. Need demonstreerisid kuidas asju vanasti valmistati.

Toredat uudistamist pakkus nõuka aeg, kus sai imetleda “nõukogude ajastu imesid” nt. esimest mobiiltelefoni või lastele pigem kingakarpi meenutanud telerit.

Viimane maiuspala oli näitus UURALI KAJA, kus väga osavalt olid visuaalid sulandunud ühte interaktiivsete mängude ja eksponaatidega.

Sai nö. hõimlastel külas käia. Kusjuures igas ruumis oli erinev aastaaeg ning päeva osa. Kõige meeldejäävamaks visuaaliks sellelt näituselt oli kohe kindlasti tundra karu.

Nii ERM-i maja kui näitused ei jätnud meist kedagi puudutamata.

Spordimuuseumi külastus oli aga tore lõimumisprogramm terviseõpetusest, kehalisest kasvatusest, ajaloost ning isegi matemaatikast.

Erinevalt ERM-ist sai siin peaaegu kõike katsuda, väga lähedalt oma silmaga järele vaadata ning ka oma enda füüsilised võimed proovile panna. Lauatennisesaalis ultraviolettvalguses ping-pongi mängida, kihutada nagu tõeline ralliäss, proovida täpsust korvpalliplatsil ning teha selfisid aasta 2020 sportlastega: Ott Tänaku ja Martin Järveojaga.

Soovitame mõlemat muuseumi teistelegi. Kohe kindlasti pole seal igav ning mõtetut sussilohistamist ei toimu.






Õpilastega käisid kaasas klassijuhatajad õp. M. Ermel (piltide autor) ja õp. R. Nuuma.

5. klass õppekäigul Vapramäe Loodusmajas (05.02.2021)
Klassijuhataja kokkuvõte:

Ühel reedesel ennelõunal külastas Rannu Kooli 5. klass Vapramäe Loodusmaja, kus osaleti programmis “Robootika on vahva”. Programmi eesmärgiks oli anda teadmisi ja praktilisi kogemusi robootikast ning arendada infotehnoloogia alast huvi. Laiendada silmaringi programmeerimise alal ning õppida looma praktilisi ja loogilisi seoseid.

Tegemist on tubase programmiga ja aega robotite “ellu äratamiseks” oli lastel 3 tundi.

Laste innustaja ning toetajana võin öelda, et proovile pandi õpilaste koostööoskus. Töö toimus 4-liikmelistes gruppides. Rühmas töötades pidid oskama teistega arvestada ning ülesandeid jagada. Arenes laste loov mõtlemine ning paranesid teadmised tehnoloogia tohututest võimalustest.

Kõikide gruppide ehitatud robotid hakkasid tööle. Neile jagati lihtsamaid käsklusi ning mõned julgemad panid robotid omavahel ka võistlema.

Taolised, pisut ebatraditsioonilised koolipäevad võivad nii mõndagi meist motiveerida, julgustada mõtlema “kastist välja” ning viia lõpuks suurte asjadeni.








Õpilastega käis kaasas õp. M. Ermel (piltide autor). 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Toiduenergia uurimislabor

Teisipäeval, 18. aprillil osalesid 7. ja 8. klassi õpilased Tartu loodusmaja õppeprogrammil "Toiduenergia uurimislabor". Käik loodusmajja algas talveaias, kus tutvuti eksootiliste viljadega. Kui mõni vili pakkus enam huvi, oli võimalik selle kohta QR-koodi alt leida täiendavat lisainfot. Õppeprogrammi raames saadi teada, kust tuleb toidu sisse energia, miks on üks toiduaine parem kui teine ning kuidas saab toitu valides olla loodust säästvam. Õpilased tegid rühmades mitmeid erinevaid huvitavaid katseid ja uurimusi, ehitasid molekule, uurisid pakendeid, sh igale toorainele kulunud energiahulka. Õpilaste tagasiside. Mida õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid? Sain teada, kuidas moodustada erinevaid molekule.  Õppisin, mis on CO2. Õppisin, kuidas jagada toiduaineid erinevatesse rühmadesse ning kuidas kokku panna erinevaid molekule.  Sain teada, et: toiduks kuluv energia on suurem kui, toidust saadav energia; taastuvaid energiaallikaid pole lihtne kasutada; taimed hing