Otse põhisisu juurde

Kevadine Vapramäe

Maikuu oli peaaegu poole peale jõudnud, kui 8. klass osales Vapramäe Loodusmajas õppeprogrammil "Päikese mõju Maal". 

Õppeprogramm kestis kolm tundi, mille jooksul saadi juurde uusi teadmisi ning kinnistati juba õpitud asju. 

Programmis tuletati sisuliselt meelde fotosünteesi ning kasvuhooneefekti. Päev algas sissejuhatusega, kus vaatasime lühikest filmi fotosünteesist, tuletasime meelde, mida on fotosünteesi jaoks vaja ning mis selle käigus tekib. Tuletasime meelde ka kasvuhooneefekti. Edasi sai iga õpilane loosiga ühe kaardi, kuhu peale oli kirjutatud taime nimi, mida ta metsast peab korjama + veel viie teise taime lehti. Läksimegi metsa taimi otsima ja neid tundma õppima. Retke käigus maitsesime mage sõstart, mis pidi magusalt maitsema, kuid viludas kasvanud põõsa leht maitses kui šampinjon. Samas päikese käes oleva põõsa leht maitses tõesti magusalt. Ka pihlaka pisikesed noored lehed olid söödavad ning meenutasid maitselt martsipani. 

Tagasi toas, tuli igaühel oma taim peenestada võimalikult pisikesteks tükkideks, mille peale lisati alkoholi, et eraldada taimest värvipigmenti. Järgmisena jagunesid lapsed kahte rühma: poisid ja tüdrukud. Poisid said ülesandeks õues uurida kasvuhooneefekti ning tüdrukud uurisid fotosünteesi. 

Fotosünteesi puhul uuriti süsihappegaasi ja valguse mõju protsessile. Kasvuhooneefekti puhul aga uuriti päikeselt tuleva UVA ja UVB kiirguse hulka erinevates paikades. 

Päeva lõpus pidi iga laps andma tagasisidet, mida ta õppepäeva jooksul õppis või teada sai ning hea meel, et igaüks leidis vähemalt ühe asja nimetamiseks. 














Õpilastega käis kaasas ja fotode autor õp. M.-K. Toom. 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka
Postita kommentaar
Lisateave

Maanteemuuseum

9. juuni varahommikul vuras Rannu kooli buss I kooliastmega Varbusele maanteemuuseumi poole, et osaleda kooliaasta lõpetuseks KIK-i rahastatud programmis "Inimene, liiklus, transport". Saime ülevaate liikluse ja transpordi mõjust keskkonnale, täitsime praktilisi ülesandeid rühmatöös auto tehnilise passi järgi. Töötoas meisterdasime jalgratta kasutatud õhukummist käepaela. Eriti põnevad olid atraktsioonid, kus sai ise proovida ja katsetada. Erilist põnevust pakkus sõit kardiautodega. Kel taskuraha kaasas oli, tegi oste suveniiripoest.
Postita kommentaar
Lisateave

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja
Postita kommentaar
Lisateave