Otse põhisisu juurde

Kevadine Vapramäe

Maikuu oli peaaegu poole peale jõudnud, kui 8. klass osales Vapramäe Loodusmajas õppeprogrammil "Päikese mõju Maal". 

Õppeprogramm kestis kolm tundi, mille jooksul saadi juurde uusi teadmisi ning kinnistati juba õpitud asju. 

Programmis tuletati sisuliselt meelde fotosünteesi ning kasvuhooneefekti. Päev algas sissejuhatusega, kus vaatasime lühikest filmi fotosünteesist, tuletasime meelde, mida on fotosünteesi jaoks vaja ning mis selle käigus tekib. Tuletasime meelde ka kasvuhooneefekti. Edasi sai iga õpilane loosiga ühe kaardi, kuhu peale oli kirjutatud taime nimi, mida ta metsast peab korjama + veel viie teise taime lehti. Läksimegi metsa taimi otsima ja neid tundma õppima. Retke käigus maitsesime mage sõstart, mis pidi magusalt maitsema, kuid viludas kasvanud põõsa leht maitses kui šampinjon. Samas päikese käes oleva põõsa leht maitses tõesti magusalt. Ka pihlaka pisikesed noored lehed olid söödavad ning meenutasid maitselt martsipani. 

Tagasi toas, tuli igaühel oma taim peenestada võimalikult pisikesteks tükkideks, mille peale lisati alkoholi, et eraldada taimest värvipigmenti. Järgmisena jagunesid lapsed kahte rühma: poisid ja tüdrukud. Poisid said ülesandeks õues uurida kasvuhooneefekti ning tüdrukud uurisid fotosünteesi. 

Fotosünteesi puhul uuriti süsihappegaasi ja valguse mõju protsessile. Kasvuhooneefekti puhul aga uuriti päikeselt tuleva UVA ja UVB kiirguse hulka erinevates paikades. 

Päeva lõpus pidi iga laps andma tagasisidet, mida ta õppepäeva jooksul õppis või teada sai ning hea meel, et igaüks leidis vähemalt ühe asja nimetamiseks. 














Õpilastega käis kaasas ja fotode autor õp. M.-K. Toom. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Eesti vabadusvõitluste ajalooga tutvumas Valga Militaarmuuseumis

Kevadel 2021 (8. juunil) käis 7. klass Valga Militaarmuuseumis, kus räägiti kireva ekspositsiooni taustal eestlaste vabadusvõitlustest. Muuseumi väljapanek koosnes autentsetest esemetest vastavatest ajajärkudest ning ka teatraalsetest nö. lavakujundustest, kus oli loodud nt. sõjasituatsioon. Sedasi nähtuna on võimalik üsna hästi ette kujutada, kui hirmus asi võib sõda tegelikult olla.  Enne sõjmängu oli veel ettenähtud "helikopterisõit". Ronisime helikopterisse ning seejärel algas kõrvulukustav müra - kopter tõusis õhku, akendest jooksis videona kujuteldav vaade, kui kopter Valga kohal tiirutab. Giidituurile järgnes hoogne sõjamäng õuealal. Õpilastele anti kätte laserrelvad, varustati atribuutikaga, mis laserkiiri registreeris, moodustati kaks võistkonda. Oli vaja vallutada üks post - seal asus nupp, mida vajutades selgus, kumb võistkond parajasti juhib. Sõjamängus selgus, kui oluline on strateegia :)

Talikalastuspäev Võrtsjärvel

Järvemuuseum pakkus meie koolile toreda võimaluse osaleda talikalastuspäeval. Huvilisi oli kahest klassist, 6. ja 9.kl.  14. jaanuaril läksimegi Järvemuuseumisse, kus kõigepealt räägiti kaladest üldiselt, millise eluviisiga nad on, milline on nende kehaehitus ja mis on kalade eripärad. Seejärel tutvustati meile muuseumi akvaariumites elavaid kalu. Oli väga palju uudistamist. Edasi jõudis kohale inimene, kes meid järvel pidi juhendama, tema pidas lühikese loengu sellest, millal tohib kalu püüda, milliseid kalu tohib ja milliseid ei tohi püüda, mis on alammõõt jne. Meie lapsed olid väga tublid ja suurte teadmistega.  Lõpuks oligi aeg end kõvasti riidesse toppida, sest väljas oli küll +1 kraad sooja, aga valitses väga tugev tuul. Külma tuult trotsides seadsime sammud järve poole ja hakkasime jää sisse auke puurima ning sööta õngekonksu otsa ajama. Jää oli vähemalt 20 cm paks. Järve peal oli vee ja lume segu, seega said jalad üpris ruttu märjaks. Õnneks tegi muuseumi juhataja enne järvele