Otse põhisisu juurde

Kevadine Vapramäe

Maikuu oli peaaegu poole peale jõudnud, kui 8. klass osales Vapramäe Loodusmajas õppeprogrammil "Päikese mõju Maal". 

Õppeprogramm kestis kolm tundi, mille jooksul saadi juurde uusi teadmisi ning kinnistati juba õpitud asju. 

Programmis tuletati sisuliselt meelde fotosünteesi ning kasvuhooneefekti. Päev algas sissejuhatusega, kus vaatasime lühikest filmi fotosünteesist, tuletasime meelde, mida on fotosünteesi jaoks vaja ning mis selle käigus tekib. Tuletasime meelde ka kasvuhooneefekti. Edasi sai iga õpilane loosiga ühe kaardi, kuhu peale oli kirjutatud taime nimi, mida ta metsast peab korjama + veel viie teise taime lehti. Läksimegi metsa taimi otsima ja neid tundma õppima. Retke käigus maitsesime mage sõstart, mis pidi magusalt maitsema, kuid viludas kasvanud põõsa leht maitses kui šampinjon. Samas päikese käes oleva põõsa leht maitses tõesti magusalt. Ka pihlaka pisikesed noored lehed olid söödavad ning meenutasid maitselt martsipani. 

Tagasi toas, tuli igaühel oma taim peenestada võimalikult pisikesteks tükkideks, mille peale lisati alkoholi, et eraldada taimest värvipigmenti. Järgmisena jagunesid lapsed kahte rühma: poisid ja tüdrukud. Poisid said ülesandeks õues uurida kasvuhooneefekti ning tüdrukud uurisid fotosünteesi. 

Fotosünteesi puhul uuriti süsihappegaasi ja valguse mõju protsessile. Kasvuhooneefekti puhul aga uuriti päikeselt tuleva UVA ja UVB kiirguse hulka erinevates paikades. 

Päeva lõpus pidi iga laps andma tagasisidet, mida ta õppepäeva jooksul õppis või teada sai ning hea meel, et igaüks leidis vähemalt ühe asja nimetamiseks. 














Õpilastega käis kaasas ja fotode autor õp. M.-K. Toom. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Matkasellid Arhitektuuribiennaalil

Kuna 9. klassi õpilased on väga tegusad õppekäikudel osalejad, siis jõudsid nad väikese ajavahega osaleda nii loodusõppeprogrammil Rõuges kui ka külastada Tallinnas Arhitektuuribiennaali.  Septembri lõpus käidi Rõuges MTÜ Looduskoolis õppeprogrammil "Matkasellid looduses". Selle programmi raames veedetakse päev looduses, kus õpitakse kohapeal kasutama looduslikke ressursse ja nende vajalikkust looduskeskkonnas iseseisvalt hakkama saamiseks. Õpitakse, kuidas iseseisvalt loodus hakkama saada ja ellu jääda, seejuures austades ümbritsevat looduskeskkonda. Õppeprogrammis õpitakse: kuidas puhastada joogivett, kuidas vältida eksimist, lõkke valmistamist eri meetoditel, kerge peavarju ehitamist, looduses toidu kätte saamine, alajahtumise vältimist ja looduses eksinu abistamist, abivahendite kasutamist ellujäämisel. Programm sisaldab palju praktilist õpet. Mis õpilastel sellest õppekäigust meelde jäi? Ülesanded olid hästi tehtud. Matk oli põnev, testisime erinevaid asju, käisime metsa...

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...