Otse põhisisu juurde

Meremuuseum Lennusadamas

Maikuu viimasel päeval käisid 5. - 8. klassi õpilased Tallinnas Meremuuseumis. Täpsemalt siis Lennusadamas. 

5.-6.kl õpilased osalesid õppeprogrammil "Elu Läänemerel" ning 7.-8.kl õpilased osalesid õppeprogrammil "Salapärane veealune maailm".

Mõlema programmi raames anti õpilastele ülevaade elust Läänemerel ja räägiti sellest, mis on merepõhjas. Õpilased said ka ise Lennusadamas ringi vaadata, uudistada allveelaeva "Lembit" ning käia jäälõhkujal "Suur Tõll". 

Tagasiteel sõitsime mööda Kostivere karstialast ning külastasime Jägala juga. 

II kooliastme õpilaste tagasiside õppekäigule. 

Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid?

  • Et seda vett mis seal oli, võib juua
  • Laevadest ja meremuuseumist
  • Ma sain teada, kuidas külmas vees hakkama saada, kui sa oled merehädas ja kuidas päästevesti kasutada
  • Seda et Läänemeres on vähe soola
  • Kuidas peab vastama, kui oled merel hädas
  • Läänemere vett võib juua ja Läänemere keskmine sügavus on umbes 55 m
  • Et seal oli toit palju kallim
  • Et Läänemere vesi vahetub iga 30 aasta tagant.
  • Seda et Läänemere vesi vahetub iga 30 aasta tagant
  • Et meri on nii ilus
  • Läänemere ajaloost natuke ja kui reostatud see on
  • Ei teagi
  • Palju laevade ja laevade ajaloo kohta, sai meredest ja ookeanidest teada
  • Kaks Eesti esimest allveelaeva olid Kalev ja Lembit
  • Et näitusel saab minna laevadele
  • Ma sain teada Eesti ajaloost
Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks!
  • Vabaaeg, siis sai avastada ringi ning käia laeva peal ja allveelaevas
  • Allveelaev, sest seal sees oli äge ja väljast on ka see äge
  • Mulle meeldis õppekäigu juures see, et sain teadmisi rakendada klassis kui me tegime Läänemere kohta ülesandeid, sain riike kaardi peal määrata, mis asuvad Läänemere ääres jne.
  • Mulle meeldis kõik, sest pole varem eriti Tallinnas käinud ja seal oli huvitav
  • Jägala juga, sest see oli ilus
  • Laevad, sest ma polnud kunagi laevade peal kõndinud
  • Laeval käik, sest seal nägi vanu asju
  • Et sai Suurel Tõllul käia.
  • Mulle meeldis käia Suure Tõllu peal
  • Suur Tõll, sest seal oli palju tube
  • Suur allveelaev sest see oli väga põnev
  • Mulle meeldis õppekäigu juures kõik, aga kõige rohkem meeldis see et me saime laevadesse sisse minna
  • See, et palju vaba aega oli, sest kõige parem on siis kui saad ise minna asju tegema.
  • Kalad
  • Sõitmine, sest siis sai palju rääkida ja süüa.
  • Mulle meeldis selle juures kõige rohkem laevad, kuna need olid huvitavad
Mis sulle õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Mulle meeldis kõik
  • Kõik meeldis
  • Mulle meeldis kõik, mitte midagi polnud ebameeldivat
  • Kõik meeldis
  • Midagi
  • Et kaua sõitma pidi
  • Et pidi vara ära minema
  • See et need kaardid või need ei töötanud.
  • Et need kaardid ei töötanud ja ei saanud edasi minna.
  • Et kaardid ei töötanud
  • Pikk sõit, võiks olnud olla lühem
  • Ei olnud midagi, mis ei meeldinud
  • Midagi ei olnud, mis ei meeldinud
  • Kõik meeldis
  • Üksinda istumine mul oli vaja magada ja kohta kuhu panna oma toidu kohver😁😁😁
  • Vähem klasse oleks võinud olla koos
III kooliastme õpilaste tagasiside õppekäigule.

Mida sa õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid?
  • Sain teada rohkem Läänemerest
  • Ma ei mäleta
  • Midagi
  • Mida teevad erinevad vees töötavad inimesed ja mis masinaid veel kasutatakse vees töötamise jaoks
  • Sain teadmisi juurde ametite osas, mis on seotud mere ja ookeanite uurimisega
  • Et Eesti kaldale on kunagi meteoriit kukkunud
  • Õppisin rohkem kalade ja vee kohta
  • Sain teada rohkem informatsiooni, mis kostüümi kasutatakse vee all ning et sinna läheb raskus külge, infot laevade kohta ja üldiselt veealusest kui ka veepealsest elust
  • Sain uusi teadmisi laevandusvaldkonnast ja Eesti maastikuvormidest, millest rääkis bussi sõidu ajal õp Vaike.
  • Ma õppisin märke mida sukeldujad kasutavad ning sain teada, et Läänemeres on kõige rohkem meremiine
Mis sulle õppekäigu juures kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks!
  • Siis kui saime minna õue laeva peale, sest seal oli äge
  • Mulle meeldis see terve muuseum, sest seal oli nii palju asju teha, aga kõige rohkem meeldis mulle laev merel :)
  • Bussisõit, sest see oli kõige parem koht selle õppekäigu jooksul
  • Mulle meeldis, kui saime käia seal vabalt ringi ja uurida vanu allveelaevu ja tavalist reisilaeva
  • Ma arvan see, et meil oli võimalus päriselt käia ka Suurel Tõllul ja seal ringi vaadata
  • Väljas paatides käimine
  • Meeldis kõige rohkem kaarsild, kuna selle peal oli äge kõndida
  • Üldiselt ikka muuseum, kuna sealt sai palju teadmisi, sai olla laeva peal, katsetada erinevaid asju jne.
  • Polnud varem kunagi saanud sellistes laevades sees käia, seega oli kõik väga huvitav ja meeldejääv. Mulle meeldis ka see, et õppekäiku oli planeeritud looduses viibimine st Keila juga, sest terve tee istuda oleks väga nadi olnud.
  • Ei tea
Kirjuta, millele sa õppekäigul vastust ei saanud, aga mida sooviksid teada?
  • Ei olnud sellist asja
  • Ma sain kõigele vastuse, sest küsisin kōik kohapeal ära
  • Ei soovind midagi teada
  • Kindlasti oli midagi, aga enam ei mäleta
  • Sain vastust kõigile.
  • Rohkem oleksin soovinud teada veealuste laevavrakkide kohta
  • Õppekäigu ajal sain kõigile oma küsimustele vastuse
  • Kõikidele küsimustele sain vastused
Mis sulle õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Kõik oli hea, midagi ei oleks vaja muuta
  • See et Mäkki ei saanud, sest MÕNELE ei sobinud see ja miskipärast oli 1 inimene mäki vastu
  • Ei meeldind see kui kaua sõit kestis. Oleks võinud olla see, et seal hauaplatsil oleksime võinud mitte minna
  • Korraga võiks minna õppekäigule vähem klasse
  • Kõik oli päris okei.
  • Muuseum oli seest igav, aga väljast oli hea
  • Meeldis kõik
  • Pigem meeldis kõik, aga kui peaksin tooma midagi välja mis ei meeldinud, siis bussisõit, kuna see oli kohutavalt väsitav
  • Õppekäigu juures ei meeldinud mulle lärmav 5. klass, sest nad suutsid terve tee Tallinnasse ja tagasi kisada ning röökida
  • Kõik meeldis































Klassidega käisid kaasas klassijuhatajad M. Ermel, Ü. Pihlapson, K. Kallaste, M.-K. Toom (piltide autor) ja V. Rootsmaa (piltide autor).


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Talikalastuspäev Võrtsjärvel

Järvemuuseum pakkus meie koolile toreda võimaluse osaleda talikalastuspäeval. Huvilisi oli kahest klassist, 6. ja 9.kl.  14. jaanuaril läksimegi Järvemuuseumisse, kus kõigepealt räägiti kaladest üldiselt, millise eluviisiga nad on, milline on nende kehaehitus ja mis on kalade eripärad. Seejärel tutvustati meile muuseumi akvaariumites elavaid kalu. Oli väga palju uudistamist. Edasi jõudis kohale inimene, kes meid järvel pidi juhendama, tema pidas lühikese loengu sellest, millal tohib kalu püüda, milliseid kalu tohib ja milliseid ei tohi püüda, mis on alammõõt jne. Meie lapsed olid väga tublid ja suurte teadmistega.  Lõpuks oligi aeg end kõvasti riidesse toppida, sest väljas oli küll +1 kraad sooja, aga valitses väga tugev tuul. Külma tuult trotsides seadsime sammud järve poole ja hakkasime jää sisse auke puurima ning sööta õngekonksu otsa ajama. Jää oli vähemalt 20 cm paks. Järve peal oli vee ja lume segu, seega said jalad üpris ruttu märjaks. Õnneks tegi muuseumi juhataja enne järvele

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka