Avastasime lähiümbrusest raba ja järve, kuhu pole sattunud ning millest ei tea midagi. Tegemist on Parika looduskaitsealal asuva Parika väikejärvega, mille ümber lookleb jalutusrada. Bussist välja astudes oli kohe selge, et oleme üsna metsikus ja üksildases kohas. Mõnus tunne! Järve ääres on infotahvlid ja katusega istumisala, lõket ei tohi seal teha. Sattusime "väga külma kevade" ajal sinna, jäävaba rabajärv on kindlasti veel kaunim soojemal ajal. Soovitan avastada seda kanti.
Järvemuuseum pakkus meie koolile toreda võimaluse osaleda talikalastuspäeval. Huvilisi oli kahest klassist, 6. ja 9.kl. 14. jaanuaril läksimegi Järvemuuseumisse, kus kõigepealt räägiti kaladest üldiselt, millise eluviisiga nad on, milline on nende kehaehitus ja mis on kalade eripärad. Seejärel tutvustati meile muuseumi akvaariumites elavaid kalu. Oli väga palju uudistamist. Edasi jõudis kohale inimene, kes meid järvel pidi juhendama, tema pidas lühikese loengu sellest, millal tohib kalu püüda, milliseid kalu tohib ja milliseid ei tohi püüda, mis on alammõõt jne. Meie lapsed olid väga tublid ja suurte teadmistega. Lõpuks oligi aeg end kõvasti riidesse toppida, sest väljas oli küll +1 kraad sooja, aga valitses väga tugev tuul. Külma tuult trotsides seadsime sammud järve poole ja hakkasime jää sisse auke puurima ning sööta õngekonksu otsa ajama. Jää oli vähemalt 20 cm paks. Järve peal oli vee ja lume segu, seega said jalad üpris ruttu märjaks. Õnneks tegi muuseumi juhataja enne järvele
Kommentaarid
Postita kommentaar