Otse põhisisu juurde

5. ja 6. klassi tegemised

 5. ja 6. klass on õppeaasta jooksul olnud väga tegusad. Nad on külastanud mitmeid huvitavaid paiku. 

Paide Ajakeskus Wittenstein ja seikluspark (7. oktoober 2022)

Ajakeskuse esimesel korrusel räägiti ja näidati filmi muinasajast. Teisel korrusel oli ,,rüütlite aeg", seal saime suure laua taga istet võtta. Selgus, et laua taga istumiskohad oli sel ajal väga täpselt kindlaks määratud, Kaks õpilast riietusid rüütliteks ja said natuke rüütlite moodi võidelda. Keskaega kujutavale korrusele liikudes saime tunda tolleaegset linnatänaval kõndimis tunnet, kus aknast võidi üht-teist kaela visata. Kokku oli 6 korrust erinevaid ajastuid ja et olime tellinud ka ajastute maitsete programmi, siis igal korrusel saime natuke vastava ajastu snäkki. Kahjuks muinasaja lubatud naeri asemel saime kaalikat.
Õpilastele meeldis väga järgnev seikluspargi külastus, sest sattus olema ka imetore sügisilm.

Mida õpilased õppekäigul juurde õppisid ja mida uut teada said?
  • Saime teada, et eestlased on viikingi rahvas.
  • Õppisin ajalugu.
  • Ajakeskus on väga tore koht. Seal olid vanaaegsed asjad ja saime seal mängult ajast aega rännata. Rändasime erinevatesse aastatesse. Vanasti oli nii, et olid lauas istekohad. Ühel pool istusid rikkad ja teisel pool targad.
  • Popkorn tuli hiljem kui teised toidud. 
  • Eestis oli mitmeid mõisnikke, kellele meeldisid väga erinevad asjad. Vanasti polnud selliseid leivakatteid nagu tänapäeval. Eestis oli tsaariajal hästi palju erinevaid valitsejaid. Rootsi, Taani ja Saksamaa valitsesid enne tsaariaega Eestit (Rootsi põhjaosa, Saksa lõunaosa, Taani Saaremaad). Eestis elasid viikingid ja nad elasid hästi.
  • Sain teada, kuidas Eesti vabaks sai, muistsest ajast, Eesti ajaloost. Sain teada, millistes sõdades Eesti sõdinud on. Sain teada Balti ketist.
  • Sain teada, mida vanad eestlased sõid (soolapekk, leib, naeris).
  • Sain teada, et torn oli maha kukkunud ja on uuesti ülesehitatud.
Mõni laps arvas ka seda, et ei oska küsimusele vastata ja ei õppinud mitte midagi. 

Mis sulle õppekäigu juures meeldis?
  • Seikluspark, sest sealt sai trossidega alla lasta.
  • Väikeste filmiklippide vaatamine Ajakeskuses, sest see andis ajaloost parema ülevaate. 
  • Meeldis Türi seikluspark. Meeldib kõrgus ja seal oli pikk trossisõit. Sai palju kõõluda ja ronida. Karjusin seal palju. Oli hästi lõbus ja oli tore teistele ka kaasa elada. Bussisõit oli ka äge saime bussisõidu ajal arvutist filme vaadata. Tagasi tulles saime Paide Coopi ka minna, täiega ägedad ja teistsugused asjad olid seal.
  • Muuseumis sai proovida vana aja toite.
  • Vanaaegne raudrüü, sest see oli raske.
  • Maa-alune korrus hundi ja lõkkega, sest see oli tossuga ja hõõguva lõkkega.
Üldiselt õppekäik meeldis lastele. Arvati küll, et oleks võinud soojem olla, siis mõned vahepeal karjusid ja oli korraga palju inimesi. Seikluspargis ei meeldinud lastele järjekorras seista ja aeglasemate õpilaste järel oodata. 


Järvemuuseum Akva:rium "Samblikud" (14. oktoober 2022)

14. oktoobril oli 5. ja 6. klassil õppeprogramm ,,Samblikud" Võrtsjärve Järvemuuseumis. Tund aega oli auditooriumis loeng, mis õpilastele tundus igav, aga tegelikult oli palju slaide ja õpilastepärane. Järgnev töö paarides oli väga hästi läbi mõeldud: ümber hoone 100 meetriste vahedega olid küsimused, iga küsimuse juurde jäi üks paar ja siis toimus liikumine päripäeva, nii et kõik said kõik küsimused vastatud. Pärast vaadati õiged vastused üle, saime mikroskoobiga uurida ja niisama majas ringi vaadata. Väga hästi korraldatud õppepäev.

Mida õpilased õppekäigul õppisid ja uut teada said?

  • Ma õppisin seda, et sammalde ja samblike järgi saab otsustada õhku nt saab sammalte järgi teada kas õhk on saastunud või mitte
  • Et samblikuga saab teed ehitada ja ravida haavasi
  • Ma nägin valget laiku puu peal, mille nimi oli koori samblik
  • Et on erinevat sorti samblikke
  • Et sammaldest saab teha lõhnaõli
  • Õppisin seda, et samblikud ja samblad paljunevad kolme erineva moodusega.
  • Samblikud ei ole rohelised. Samblikud kasvavad aeglaselt (0,5 cm aastas). Samblikud on seene ja vetika kooselu. Enamus samblike kasvavad puudel. Samblikud on tundra põhjapõtrade põhiliseks toiduks.
  • Et samblik ja sammal on erinevad asjad.
Mis õppekäigu juures meeldis?
  • Kalad, sest kalad on väga huvitavad. Neid oli väga palju ja neid oli väga väga tore jälgida
  • Ülesanded - need olid ägedad ja huvitavad
  • Kalad, sest kalad olid suured ja ägedad
  • Et tegime väljas ülesandeid samblike kohta
  • Suured kalad, sest need on lahedad
  • Samblaait, sest et samblaliike on hästi palju.
  • Me saime palju kalu vaadata ja see oli vinge, sest ma olin ainult 6 nendest näinud.
Mis õppekäigu juures ei meeldinud? Mis oleks võinud teisiti olla?
  • Et nägin mitut ämblikku.
  • Kõik meeldis.
  • Tunnikontroll ja loeng. Loeng võiks lühemalt olla.
  • Õues pidi palju edasi-tagasi kõndima, oleks võinud ühe koha peal olla.
  • Õppekäik oli väga lühike, et äkki võiks olla natuke pikem.
  • Oleks tahtnud tiimis kolmekesi olla kui me õues olime.

Kalevipoja Koda ja film "Erik Kivisüda" (23. jaanuar 2023)

23. jaanuaril toimus 5. ja 6. klassil õppekäik Kalevipoja Kotta ja lõppes Tartus filmi ,,Erik Kivisüda" vaatamisega. Hilinesime natuke, sest tee oli väga libe ja aeg oli ülitäpselt (ilma varudeta) arvestatud, sellepärast jääb sellest sõidust meelde lõputu kiirustamine. Kalevipoja Kojas vaatasime kokkuvõtlikku filmi raamatust ,,Kalevipoeg, mis oli tõesti kaasahaarav ja arusaadav. Siis anti osadele täita töölehed, teised aga hakkasid viiekaupa virtuaalprillidega virtuaalreaalsuses seiklema. Töölehti sai täita kunagise koolimaja klassiruumidest moodustatud tubades väljapanekuid uurides. Meil jäi ühes toas Kalevipoja sild ehitamata ja õues oleks olnud ka nii mõndagi uurida.
Hea meel, et sai kuulus Eesti film ära vaadatud, oli piisavalt põnev ja üllatava lõpuga.

Õpilastega käisid kaasas klassijuhatajad õp E. Otsing (fotode autor) ja õp R. Nuuma. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Toiduenergia uurimislabor

Teisipäeval, 18. aprillil osalesid 7. ja 8. klassi õpilased Tartu loodusmaja õppeprogrammil "Toiduenergia uurimislabor". Käik loodusmajja algas talveaias, kus tutvuti eksootiliste viljadega. Kui mõni vili pakkus enam huvi, oli võimalik selle kohta QR-koodi alt leida täiendavat lisainfot. Õppeprogrammi raames saadi teada, kust tuleb toidu sisse energia, miks on üks toiduaine parem kui teine ning kuidas saab toitu valides olla loodust säästvam. Õpilased tegid rühmades mitmeid erinevaid huvitavaid katseid ja uurimusi, ehitasid molekule, uurisid pakendeid, sh igale toorainele kulunud energiahulka. Õpilaste tagasiside. Mida õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid? Sain teada, kuidas moodustada erinevaid molekule.  Õppisin, mis on CO2. Õppisin, kuidas jagada toiduaineid erinevatesse rühmadesse ning kuidas kokku panna erinevaid molekule.  Sain teada, et: toiduks kuluv energia on suurem kui, toidust saadav energia; taastuvaid energiaallikaid pole lihtne kasutada; taimed hing