Otse põhisisu juurde

Tõravere Observatoorium

4. klass käis 22. märtsil Tõravere Observatooriumis. Ilm oli selline sajuta, aga siiski pilvine, natuke oli tuult ja ei olnud väga soe. Sellest hoolimata olid lapsed rõõmsad, tublid ja entusiastlikud. 

Tõraveres räägiti lastele pikalt ja laialt Päikesesüsteemist, planeetidest, taevakehadest, satelliitidest ja inimestest kosmoses. Pidi küll palju kuulama, kuid kindlasti oli see jutt hariv ning midagi ikka meelde jäi. Elevust tekitas kindlasti suure teleskoobi nägemine ja teadmine, et ta on oma 1,5m läbimõõduga peegliga põhjamaade suurim. Kuid mujal maailmas on kasutusel teleskoobid, mille peegli läbimõõt on lausa 10 m. 

Õpilaste meenutused ekskursioonist:

  • Kõige ägedam asi oli Marsi pinna mudel ja Siberisse langenud raudmeteoriidi tükk.
  • Observatooriumis oli kivist sein, kus oli kujutatud tähtkujusid. Sain teada, et sinised tähed on kuumad ja punased on külmad. 
  • Seal oli SUUR teleskoop. Meeldis arvutist vaadata planeete ja tähti. 
  • Palju juttu oli ja külm ka oli. Seal asub Põhjamaade suurim teleskoop. 
  • Oli põnev, õues olid Päikesesüsteemi mudel, kus oli kujutatud (küll vähendatud vormis) planeetide suurusvahesid. 
  • Meeldis kosmosest langenud meteoriit, mis kaalus üle 270 kg. See kivi pärines Siberist. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Toiduenergia uurimislabor

Teisipäeval, 18. aprillil osalesid 7. ja 8. klassi õpilased Tartu loodusmaja õppeprogrammil "Toiduenergia uurimislabor". Käik loodusmajja algas talveaias, kus tutvuti eksootiliste viljadega. Kui mõni vili pakkus enam huvi, oli võimalik selle kohta QR-koodi alt leida täiendavat lisainfot. Õppeprogrammi raames saadi teada, kust tuleb toidu sisse energia, miks on üks toiduaine parem kui teine ning kuidas saab toitu valides olla loodust säästvam. Õpilased tegid rühmades mitmeid erinevaid huvitavaid katseid ja uurimusi, ehitasid molekule, uurisid pakendeid, sh igale toorainele kulunud energiahulka. Õpilaste tagasiside. Mida õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid? Sain teada, kuidas moodustada erinevaid molekule.  Õppisin, mis on CO2. Õppisin, kuidas jagada toiduaineid erinevatesse rühmadesse ning kuidas kokku panna erinevaid molekule.  Sain teada, et: toiduks kuluv energia on suurem kui, toidust saadav energia; taastuvaid energiaallikaid pole lihtne kasutada; taimed hing

5. ja 6. klassi tegemised

 5. ja 6. klass on õppeaasta jooksul olnud väga tegusad. Nad on külastanud mitmeid huvitavaid paiku.  Paide Ajakeskus Wittenstein ja seikluspark (7. oktoober 2022) Ajakeskuse esimesel korrusel räägiti ja näidati filmi muinasajast. Teisel korrusel oli ,,rüütlite aeg", seal saime suure laua taga istet võtta. Selgus, et laua taga istumiskohad oli sel ajal väga täpselt kindlaks määratud, Kaks õpilast riietusid rüütliteks ja said natuke rüütlite moodi võidelda. Keskaega kujutavale korrusele liikudes saime tunda tolleaegset linnatänaval kõndimis tunnet, kus aknast võidi üht-teist kaela visata. Kokku oli 6 korrust erinevaid ajastuid ja et olime tellinud ka ajastute maitsete programmi, siis igal korrusel saime natuke vastava ajastu snäkki. Kahjuks muinasaja lubatud naeri asemel saime kaalikat. Õpilastele meeldis väga järgnev seikluspargi külastus, sest sattus olema ka imetore sügisilm. Mida õpilased õppekäigul juurde õppisid ja mida uut teada said? Saime teada, et eestlased on viikingi r