Otse põhisisu juurde

Tõravere Observatoorium

4. klass käis 22. märtsil Tõravere Observatooriumis. Ilm oli selline sajuta, aga siiski pilvine, natuke oli tuult ja ei olnud väga soe. Sellest hoolimata olid lapsed rõõmsad, tublid ja entusiastlikud. 

Tõraveres räägiti lastele pikalt ja laialt Päikesesüsteemist, planeetidest, taevakehadest, satelliitidest ja inimestest kosmoses. Pidi küll palju kuulama, kuid kindlasti oli see jutt hariv ning midagi ikka meelde jäi. Elevust tekitas kindlasti suure teleskoobi nägemine ja teadmine, et ta on oma 1,5m läbimõõduga peegliga põhjamaade suurim. Kuid mujal maailmas on kasutusel teleskoobid, mille peegli läbimõõt on lausa 10 m. 

Õpilaste meenutused ekskursioonist:

  • Kõige ägedam asi oli Marsi pinna mudel ja Siberisse langenud raudmeteoriidi tükk.
  • Observatooriumis oli kivist sein, kus oli kujutatud tähtkujusid. Sain teada, et sinised tähed on kuumad ja punased on külmad. 
  • Seal oli SUUR teleskoop. Meeldis arvutist vaadata planeete ja tähti. 
  • Palju juttu oli ja külm ka oli. Seal asub Põhjamaade suurim teleskoop. 
  • Oli põnev, õues olid Päikesesüsteemi mudel, kus oli kujutatud (küll vähendatud vormis) planeetide suurusvahesid. 
  • Meeldis kosmosest langenud meteoriit, mis kaalus üle 270 kg. See kivi pärines Siberist. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Matkasellid Arhitektuuribiennaalil

Kuna 9. klassi õpilased on väga tegusad õppekäikudel osalejad, siis jõudsid nad väikese ajavahega osaleda nii loodusõppeprogrammil Rõuges kui ka külastada Tallinnas Arhitektuuribiennaali.  Septembri lõpus käidi Rõuges MTÜ Looduskoolis õppeprogrammil "Matkasellid looduses". Selle programmi raames veedetakse päev looduses, kus õpitakse kohapeal kasutama looduslikke ressursse ja nende vajalikkust looduskeskkonnas iseseisvalt hakkama saamiseks. Õpitakse, kuidas iseseisvalt loodus hakkama saada ja ellu jääda, seejuures austades ümbritsevat looduskeskkonda. Õppeprogrammis õpitakse: kuidas puhastada joogivett, kuidas vältida eksimist, lõkke valmistamist eri meetoditel, kerge peavarju ehitamist, looduses toidu kätte saamine, alajahtumise vältimist ja looduses eksinu abistamist, abivahendite kasutamist ellujäämisel. Programm sisaldab palju praktilist õpet. Mis õpilastel sellest õppekäigust meelde jäi? Ülesanded olid hästi tehtud. Matk oli põnev, testisime erinevaid asju, käisime metsa...

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...