Otse põhisisu juurde

Eksootilised lemmikloomad

14. aprillil käisid 3. ja 4. klass Tartu Ülikooli loodusmuuseumis õppeprogrammil "Eksootilised lemmikloomad". Õppeprogrammi käigus viidi õpilastele läbi sissejuhatav loomi tutvustav loeng loodusmuuseumi õppeklassis, kus oli ka loomi, mida muuseumis kõikidele vaatamiseks välja pandud ei ole. Loodusmuuseumis said õpilased näha ja katsuda gekot, prussakaid, madu. Lisaks nendele oli võimalik näha ämblikke, teisi madusid, kalu, roheleeguani ja kilpkonni. 


Õpilaste muljed õppeprogrammist:
  • Ma sain teada, et mõned loomad magavad nii öösel kui ka päeval. Mulle meeldisid need loomad, sest Eestis neid ei ole. Oleksime võinud rohkem muuseumis ringi käia ja siis rääkida. 
  • Kui madu nahka vahetab, siis on ta keha sellel ajal väga hell ja tundlik. 
  • Sain teada, et maod vahetavad nahka. Meeldis, et oli uusi loomi ka lisaks nendele, kes seal juba varem olid. 
  • Sain rohkem loomadest teada. Näiteks mõned gekod on arglikud ja nad suudavad muuta oma naha värvi väga kiiresti. Rohkem oleks võinud elus loomi olla. 
  • Kui punane ja must on värvidena koos, siis on madu ohutu. Sain teada, et on olemas loom nimega leopard-geko. On olemas ka prussakad, kes lendavad, aga seekord nad lennata ei tahtnud. 
  • Meeldisid kõik putukad, roomajad, kalad ja ämblikud. 
  • Sain teada, et iguaan on taimtoiduline. Meeldis, et maod jätavad vana naha maha. Sain muuseumis näha loomi, keda ma pole kunagi näinud. 
  • Sain teada, et mao naha vahetus kestab kauem, kui ma varem arvasin ja see vana nahk on päris suur. Meeldisid ka muuseumis olnud kalad. Nägime, kuidas nad söövad. Tundus, et osadel loomadel olid väiksed puurid. 
  • Sain teada, milline on leopard-geko nahk ja et ka ämblikud vahetavad nahka. Ämblike naha vahetuse korral jääb mulje nagu oleks puuris mingil hetkel kaks ämblikku. Madagaskari hiid-päevageko oli nii ilus ja armas, leopard-gekot soovin endale lemmikloomaks, sest ta on lihtsalt minu lemmik geko. Mulle meeldis teda paitada. Meeldisid ka Mehhoko piimamadu ja iguaan. Oleksin soovinud pisut rohkem elus loomi näha. 

Klassidega käisid õppekäigul kaasas õp L. Sinisaar ja õp M.-K. Toom (fotode autor).
















Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Maanteemuuseum

9. juuni varahommikul vuras Rannu kooli buss I kooliastmega Varbusele maanteemuuseumi poole, et osaleda kooliaasta lõpetuseks KIK-i rahastatud programmis "Inimene, liiklus, transport". Saime ülevaate liikluse ja transpordi mõjust keskkonnale, täitsime praktilisi ülesandeid rühmatöös auto tehnilise passi järgi. Töötoas meisterdasime jalgratta kasutatud õhukummist käepaela. Eriti põnevad olid atraktsioonid, kus sai ise proovida ja katsetada. Erilist põnevust pakkus sõit kardiautodega. Kel taskuraha kaasas oli, tegi oste suveniiripoest.

Tartu kohtumaja

Mai keskpaigas külastasid 8. ja 9. klass Tartu kohtumaja. Õpilasi võtsid vastu abiprokurör Laura Jõgisoo ja juhtiv prokurör Kairi Kaldoja.  Kuna ühiskonnaõpetuses õpitakse Eesti kohtusüsteemi, siis oli paslik õpitud tarkusi ka päriselt vaatama ja kuulama minna. Kohtumajas anti õpilastele ülevaade Eesti kohtusüsteemist, mis on madalama astme kohus ning mis on kõrgema astme kohus. Selgus, et kõige kõrgem kohus, Riigikohus, asub pealinna asemel hoopis Tartus.  Lisaks kohtusüsteemi tutvustamisele räägiti õpilastele ametitest kohtumajas: kohtunikud, prokurörid, advokaadid jne. Selgus, et nii oluliste ametite õppimiseks tuleb minna ülikooli ja saada vähemalt magistrikraad.  Õppekäigu jooksul räägiti ka kriminaalmenetlustest, toodi näiteid, millega võib kohtusse sattuda. Kuna 8.-9.kl õpilased on vähemalt 14 aastat vanad, siis on nad juba ise oma tegude eest vastutavad ning sellega seoses tuli juttu karistustest, mida nii vanad inimesed tavaliselt kandma peavad. Näiteks on mõne pahateo eest ka

Tartu Tähetorn

3.-4. klass osalesid 4. oktoobril Tartu tähetorni õppeprogrammil "Päikesesüsteem", mis andis ülevaate kõigist kaheksast planeedist ja Päikesest endast.  Kuna jõudsime Tartusse pisut varem, siis tegime väiksese jalutuskäigu Toomemäel. Algul koguneti alumisse saali, kus oli näha Päikesesüsteemi mudel ning muud elektroonilised infotahvlid meie elukoha kohta. Seejärel andis programmi juhendaja lastele ülevaate kõikidest planeetidest. Edasi mindi muuseumi alumisele korrusele, kus meisterdati endale järjehoidja, kuhu tuli panna planeedid õiges järjestuses.  4. klassi õpilaste tagasiside programmile on järgmine: Me saime teada, et Merkuur näeb Kuu moodi välja Üks pool Merkuurist on hästi kuum, teine aga külm Merkuuri külmemal poolel on temperatuur umbes -180 kraadi Saime planeetide kohta teada uusi teadmisi, näiteks nimetatakse seda piirkonda, kus planeedi heledam ja tumedam pool kokku saavad, Terminaatoriks Õppekäigu juures meeldis õpilastele kõige enam see, et nad said meisterdada