Eksootilised lemmikloomad

14. aprillil käisid 3. ja 4. klass Tartu Ülikooli loodusmuuseumis õppeprogrammil "Eksootilised lemmikloomad". Õppeprogrammi käigus viidi õpilastele läbi sissejuhatav loomi tutvustav loeng loodusmuuseumi õppeklassis, kus oli ka loomi, mida muuseumis kõikidele vaatamiseks välja pandud ei ole. Loodusmuuseumis said õpilased näha ja katsuda gekot, prussakaid, madu. Lisaks nendele oli võimalik näha ämblikke, teisi madusid, kalu, roheleeguani ja kilpkonni.

Õpilaste muljed õppeprogrammist:

Ma sain teada, et mõned loomad magavad nii öösel kui ka päeval. Mulle meeldisid need loomad, sest Eestis neid ei ole. Oleksime võinud rohkem muuseumis ringi käia ja siis rääkida.
Kui madu nahka vahetab, siis on ta keha sellel ajal väga hell ja tundlik.
Sain teada, et maod vahetavad nahka. Meeldis, et oli uusi loomi ka lisaks nendele, kes seal juba varem olid.
Sain rohkem loomadest teada. Näiteks mõned gekod on arglikud ja nad suudavad muuta oma naha värvi väga kiiresti. Rohkem oleks võinud elus loomi olla.
Kui punane ja must on värvidena koos, siis on madu ohutu. Sain teada, et on olemas loom nimega leopard-geko. On olemas ka prussakad, kes lendavad, aga seekord nad lennata ei tahtnud.
Meeldisid kõik putukad, roomajad, kalad ja ämblikud.
Sain teada, et iguaan on taimtoiduline. Meeldis, et maod jätavad vana naha maha. Sain muuseumis näha loomi, keda ma pole kunagi näinud.
Sain teada, et mao naha vahetus kestab kauem, kui ma varem arvasin ja see vana nahk on päris suur. Meeldisid ka muuseumis olnud kalad. Nägime, kuidas nad söövad. Tundus, et osadel loomadel olid väiksed puurid.
Sain teada, milline on leopard-geko nahk ja et ka ämblikud vahetavad nahka. Ämblike naha vahetuse korral jääb mulje nagu oleks puuris mingil hetkel kaks ämblikku. Madagaskari hiid-päevageko oli nii ilus ja armas, leopard-gekot soovin endale lemmikloomaks, sest ta on lihtsalt minu lemmik geko. Mulle meeldis teda paitada. Meeldisid ka Mehhoko piimamadu ja iguaan. Oleksin soovinud pisut rohkem elus loomi näha.

Klassidega käisid õppekäigul kaasas õp L. Sinisaar ja õp M.-K. Toom (fotode autor).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Lisateave

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga. Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis. Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehituse põhja

Lisateave

Toiduenergia uurimislabor

Teisipäeval, 18. aprillil osalesid 7. ja 8. klassi õpilased Tartu loodusmaja õppeprogrammil "Toiduenergia uurimislabor". Käik loodusmajja algas talveaias, kus tutvuti eksootiliste viljadega. Kui mõni vili pakkus enam huvi, oli võimalik selle kohta QR-koodi alt leida täiendavat lisainfot. Õppeprogrammi raames saadi teada, kust tuleb toidu sisse energia, miks on üks toiduaine parem kui teine ning kuidas saab toitu valides olla loodust säästvam. Õpilased tegid rühmades mitmeid erinevaid huvitavaid katseid ja uurimusi, ehitasid molekule, uurisid pakendeid, sh igale toorainele kulunud energiahulka. Õpilaste tagasiside. Mida õppekäigul uut teada said ja mida juurde õppisid? Sain teada, kuidas moodustada erinevaid molekule. Õppisin, mis on CO2. Õppisin, kuidas jagada toiduaineid erinevatesse rühmadesse ning kuidas kokku panna erinevaid molekule. Sain teada, et: toiduks kuluv energia on suurem kui, toidust saadav energia; taastuvaid energiaallikaid pole lihtne kasutada; taimed hing

Lisateave

Rannu Kooli õpilaste õppekäigud

Otsing sellest blogist