Otse põhisisu juurde

4. ja 5. klass Tartus

Neljapäeval, 18. mail käisid 4. ja 5. klass Tartus õppekäigul.
4. klassi õpilased külastasid Teatri Kodu, kus toimus teatritund.
Teatridetektiivide tunnis said lapsed kehastuda noorteks näitlejateks ning osaleda põnevas detektiivimängus. Osalejatele anti ülesandeks lahendada üks juhtum, mis oli seotud teatriteemaga. Näiteks oli vaja välja selgitada, millal läksid kaduma näitlejate parukad või kuhu jäid nukunäitlejate nukud. Rollide kaudu tutvuti mõistetega nagu kostüüm, dekoratsioon, rekvisiit, grimm, parukas jne. Klassikaaslaste esitatud lühietendusi jälgides õpiti ka seda, kuidas teatris vaatajana viisakalt käituda.

Õpilaste tagasiside:
  • Sain teada, et sellest hoonest on leitud peata mees. Sain teada ka uusi teatriga seonduvaid mõisteid. Meeldis teha tiimides tööd ja näidelda. 
  • Õppisin uusi sõnu, mida ei teadnud. Mulle meeldis keldris ümbrikku otsida, sama soli se elahe, aga ka hirmus. 
  • Ma sain teada et Teatri Kodu keldri ühes ruumis oli ahi, milles oli luukere ilma peata olnud ja nüüd on see ERMis. Siis ma sain teada igasuseid teatriga seotud töökohti nagu lavameister. Ma natuke õppisin ka, kuidas teha ühte stseeni näidendist. Kõige rohkem meeldis mulle see, kuidas me pimedas keldris ümbrikuid otsisime, sest esiteks seal oli pime ja mulle meeldib pimedas suures keldris olla taskulambiga ja teiseks mulle meeldis see pommimäng, kus pidi kiiresti teatriteemalisi sõnu ütlema enne kui pomm plahvatas.
  • Et mingi aasta suurem tükk Tartut põles maha. Ja leiti peata luukere. Ja et sidrunhape on väga hapu. Meeldis näidelda. 
  • Sain teada, kes on teatris klaköör (palgatud plaksutaja). Meeldis ise näidelda, see oli lõbus. 
  • Ma sain teada, et seal ahjus leiti kunagi mingi luukere. Ma sain ka teada, et seal seda tunnelit alguses ei olnud. Ja ma õppisin juurde, et kunagi oli Tartu kõik puust tehtud. Mulle meeldisid need nukud, need olid natuke creepid

5. klassi õpilased käisid TYPA trüki- ja paberikunstikeskuses, kus toimus paberi valmistamise õpituba. Käsitööpaberi töötoas said õpilased õppida taaskasutatud materjalist paberi valmistamist nii, nagu seda tehti juba sajandeid tagasi. Samuti rääkis giid õpilastele paberi ajaloost ning näitas erinevaid materjale, mida kasutati kirjutamiseks enne paberi leiutamist.

Õpilaste tagasiside:
  • Paberit tehakse tselluloosist, mida saab enamustelt rohelistelt taimedelt. Kõige parem paberi valmistamise materjal on puuvill. Esimene inimene kes paberit tegi oli Cai Lun ja ta sai selle informatiooni herilastelt. Kõige toredam oli see, et saime ise proovida paberit teha. 
  • Ma õppisin, kuidas teha ümbrikut. Sain teada, kuidas paberit teha ja millest üldse saab paberit teha. Sain teada, et paberi tegemise idee tekkis vapsikupesa materjalist. Mulle meeldis kõige rohkem pressimine, sest masin, mida selleks kasutati oli lahe. Kass oli ka tore :)
  • Paperit tehakse elevanti- ja hobusekakast, puukoortest. 
  • Sain teada kuidas paber Eestisse jõudis. Sain teada millest paberi tehakse. Sain teada mida kasutati enne paberi leiutamist. Paberi tegemine kuna saime kaunistada ja paberi endale võtta.

Õpilastega käisid kaasas õp I. Mõttus ja õp M.-K. Toom.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Matkasellid Arhitektuuribiennaalil

Kuna 9. klassi õpilased on väga tegusad õppekäikudel osalejad, siis jõudsid nad väikese ajavahega osaleda nii loodusõppeprogrammil Rõuges kui ka külastada Tallinnas Arhitektuuribiennaali.  Septembri lõpus käidi Rõuges MTÜ Looduskoolis õppeprogrammil "Matkasellid looduses". Selle programmi raames veedetakse päev looduses, kus õpitakse kohapeal kasutama looduslikke ressursse ja nende vajalikkust looduskeskkonnas iseseisvalt hakkama saamiseks. Õpitakse, kuidas iseseisvalt loodus hakkama saada ja ellu jääda, seejuures austades ümbritsevat looduskeskkonda. Õppeprogrammis õpitakse: kuidas puhastada joogivett, kuidas vältida eksimist, lõkke valmistamist eri meetoditel, kerge peavarju ehitamist, looduses toidu kätte saamine, alajahtumise vältimist ja looduses eksinu abistamist, abivahendite kasutamist ellujäämisel. Programm sisaldab palju praktilist õpet. Mis õpilastel sellest õppekäigust meelde jäi? Ülesanded olid hästi tehtud. Matk oli põnev, testisime erinevaid asju, käisime metsa...

Õppeprogramm "Veeselgrootud"

4. ja 5. klassi õpilased osalesid septembri alguses Järvemuuseum Akva:rium õppeprogrammil "Veeselgrootud". Õppeprogramm oli väga praktiline. Alguses jagati kätte vajalikud töövahendid ning seejärel seati sammud tiigi äärde, kus esmalt tutvustati fotodelt vees leiduda võivaid selgrootuid. Seejärel jaguneti rühmadeks ning iga grupp sai ülesandeks kahvaga veeselgrootuid püüda, neid määrata ning töölehele märkida, keda neil õnnestus veest kätte saada. Muuseumi õppeklassis räägiti veelkord üle, keda kõige sagedamini veest võib leida ning edasi oli võimalus enda püütud loomi binokulaariga vaadata ja liiki määrata. Õppepäev lõppes kontrolltestiga. Klassidega käisid kaasas õp K. Kallaste ja õp M.-K. Toom (fotode autoer)

Kalade määramine ja lahkamine

Jaanuari keskpaigas käisid 8. ja 9. klassi õpilased Järvemuuseumis õppimas kalu. Kalu õpiti tundma nii välimuse järgi, kuid tutvuti ka nende siseelundkonnaga.  Õppepäev algas loenguga kaladest, kus anti ülevaade, millised kalad on, kus nad elavad, kuidas käituvad. Seejärel toimus ekskursioon muuseumis, kus näidati akvaariumites elavaid kalu ja igaühe kohta räägiti, mis kala ta on ja milline on tema eluviis.  Järgnevalt said õpilased ülevaate kalade siseelundkonnast ning seejärel oli aeg neil endil kummikindad kätte ajada ja päris kalu uurima hakata. Esmalt tuli kala väliselt vaadelda ja ära mõõta kala pikkus, tuli uurida kala soomuseid ning binokulaari alt lugeda soomuse peal olevad rõngad ehk niimoodi määrati kala vanus. Lõpuks võisid õpilased kala lõhki lõigata. Kes lõikas ettevaatlikult, et siseelundid jäid terveks, kes rapsis kala rohkem ja sai katkisema tulemuse. Aga kirurgid olid ausad, kaladel leiti üles süda, maks, ujupõis, mari või niisk. Mõni uuris ka kala silma ehit...